Ekspert: paljud teadlased usuvad, et 100 m jooksus on inimvõimete piiriks 9,40
Ameerika Ühendriikide sprinter Noah Lyles tahab järgmise aasta Tokyo olümpiamängudel ületada vähemalt ühe Usain Boltile kuuluva maailmerekordi. 100 meetri jooksus on selleks numbriks 9,58. Lyles ütleb, et tema võiks selle joosta ajaga 9,41. Kui realistlik selle rekordi purustamine on ning kas inimvõimetel on üldse piire? "Terevisiooni" stuudios käis sel teemal rääkimas Juhan Kilumets.
"Ega see väga realistlik ei ole. Samas ei saa öelda, et see on võimatu. 100 meetri jooksus on aastaid üritatud välja arvutada, mis võiks olla see lõplik inimvõimete piir. On küsitud, et äkki alla üheksa sekundi, aga seda kindlasti mitte. Lyles on öelnud, et Tokyos jahib ta kolme olümpiakulda, nendest kahte individuaaldistantsidel. Kindlasti ta on praegu sprindis see mees, kellest peab rääkima Christian Colemani kõrval, kes võiks olla Bolti järel tõeliselt suur nimi. 200 meetri jooksu maailmameistritiitliga on ta selles suunas astunud suure sammu," arutles Kilumets uue maailmarekordi püstitamise võimalikkuse üle.
"Tulles saja meetri jooksu juurde tagasi - enne kui Bolt jooksis maailmarekordi 9,58 sekundit, siis arvati, et piir võiks käes olla. Kui Bolt jooksis selle võimsa aja Berliinis 2009. aastal, hakati rääkima ajast 9,44 ja praegu on paljud teadlased ühel meelel, et see piir võiks olla seal 9,40 juures. Kui kõik asjad klapivad, siis sellise aja võib olla üks inimene võimeline jooksma saja meetri jooksus. Selles mõttes ega Lyles aega 9,41 päris õhust ei võtnud. Ju ta vaatab oma võimeid ja seda, mida teadlased on öelnud. Aga veelkord, seda on väga raske öelda, sest enne Bolti kärpisid kaheksa meest 15-16 aasta jooksul maailmarekordist 0,16 sekundit. Bolt sai sellega hakkama ühe aasta jooksul. Rekordite parandused on aastate jooksul tulnud väga ebaühtlaselt, aga nad on tulnud ja ühel hetkel tuleb keegi ja põrutab sellise aja nagu Bolt 2009. aastal. See ei ole välistatud."
"Ma arvan, et inimvõimete piir kuskil on. Saja meetri jooksus on teadlased püüdnud seda välja arvutada, sest ühel hetkel ei ole enam võimalik kiiremini jalga maha panna, võimsamalt jalga maha panna ja see piir tuleb lihtsalt ette. Lihased ei suuda nii kiiresti tööd teha. Paljud on küsinud, mis tegi Usain Boltist nii kiire mehe. 100 meetri jooksus on otsustav moment see, kui kiiresti sa jalgadega kontakti maaga teed ja kui võimsalt sa seda teed. Bolt pani kõik asjad ja ka oma pikkuse enda kasuks tööle. Palju on räägitud sellest, kas pikkus tuleb kahjuks või kasuks. Paljud arvavad nüüd, et kahjuks ta ka nüüd ei tule. Aga kas ka kasuks? Igal juhul Bolt pani selle oma kasuks tööle."
"Siin on palju nüansse. Inimvõimete piirid kindlasti kusagil on, aga neid annab nihutada. Mõistagi rajakatte tehnoloogia areneb, naelikud lähevad järjest moodsamaks, taastumise protsessid paranevad - kõik need nüansid mängivad ka rolli ja sellepärast ma usun, et me näeme ka järgmistel aastatel jooksualadel rekordeid," jätkas Kilumets.
Lyles on praegu 22-aastane. Millal on tema parimad aastad ees? "Bolt oli umbes täpselt sama vana, kui ta jooksis enda maailmarekordi. Aga ta oli veel väga kiire mitu aastat peale seda ja ta jahtis ka peale seda veel vingemaid aegu. Ma arvan, et Lylesi parimad aastad on ees, aga need peaksid kohe-kohe tulema," ütles Kilumets, kes usub, et loodus mängib sprinterite juures olulist rolli.
"Sprinterite puhul on palju räägitud, et USA ja Jamaica sprinteritel on see lihase ehitus teistsugune. See, kuidas lihastel on võime teha ülikiiret tööd, mida on sprinteritel vaja, see on neile looduse poolt kaasa antud. Samas eurooplased võivad jooksudistantsidel olla samuti maailma parimad. Näiteks Karsten Warholm on 400 meetri tõkkejooksu valitseja, kes jahib nüüd Kevin Youngi maailmarekordit, mis on püsinud aastast 1992. See on võimas aeg, 46,78, ning Warholm on sellele väga lähedale jõudnud, vaid 14 sajandikku lahutab teda sellest. Warholm jätkab arenemist ja on uskumatu mees."
Kuivõrd oluline roll on sellel, et need sportlased kasutavad aineid, mida praegu lihtsalt ei tuvastata? "Mina olen üks nendest, kes tahab uskuda, et puhas sport on võimalik. Ma tean, et paljud spordisõbrad paraku on kaotanud usu ja arvavad, et seda tehakse imeainete toel. Mina tahaks mõelda, et kõik muud asjad spordis on edasi liikunud lihtsalt. Kui me heiterekordeid vaatame, mis tehti seal hämaratel 1980. aastatel, siis seal on tõesti väga palju küsimärke ja nende rekorditeni annab tänapäeval jõuda. Ma tahaks uskuda, et jooksualade rekordid ja inimvõimete piiride nihutamist annab teha ilma imeaineteta."
Toimetaja: Liisi Alamaa