Polt "Spordipühapäevas": usun, et Biles on võimeline kolmekordset saltot tegema ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: AFP/Scanpix

Spordimaailmas on ikka olulisel kohal olnud superstaarid - oma ala valitsejad, tõelised talendid, erakordsete saavutustega silma paistnud sportlased. Kui Usain Bolti, Cristiano Ronaldot ja Roger Federeri teavad ka spordikauged inimesed, siis Simone Bilesi nimi ei pruugi liiga palju öelda isegi keskmisele spordisõbrale.

Ometi on 22-aastane ameeriklanna praegu üks maailma spordi kõige eredamaid tähti. Eelmisel nädalal Stuttgardis lõppenud sportvõimlemise maailmameistrivõistlustelt võitis Biles viis kuldmedalit ning tõusis 25 maailmameistrivõistluste medaliga läbi aegade edukaimaks võimlejaks. 19 neist medalitest on kuldsed, lisaks on Bilesi auhinnakapis neli Rios võidetud olümpiakulda. Paljude ekspertide hinnangul on vaid 142 cm pikkuse Bilesi näol tegemist igas mõttes kõigi aegade parima võimlejaga. Sportvõimlemise asjatundja Alar Poldi sõnul on Bilesi saavutused tõepoolest erakordsed.

"Ta on võitnud viielt MM-ilt kokku 25 medalit. Üldse on ta osalenud viiel MM-il. 2017. aastal võttis ta peale Rio olümpiamänge aastase pausi. Kõigil, kus ta on osalenud, on ta kokku saanud neli-kuus medalit. Kusjuures kuus on üldse võimalik kokku saada. On olemas neli üksikala, mitmevõistlus ja võistkonnavõistlus. Kaugushüppega võrreldes on tema selline, et kui teised pusivad 8.10 juures, siis tema hüppab 10.08 ja mitte üks kord, vaid iga kord ja mitte kõigest jõust hüpates."

"Miks see niimoodi on? Võimlemises on tegelikult kolm olümpiadistsipliini: iluvõimlemine, sportvõimlemine ja batuudihüpped. Kes on juhtunud neid kõiki nägema on võib-olla pannud tähele, et iluvõimlejad ja sportvõimlejad oma füüsiliste näitajate poolest erinevad päris tugevasti ehk kes millisel alal edu saavutab sõltub ka päris palju sellest, et tema füüsilised võimed oleks just selleks konkreetseks alaks sobivad."

"Ja mida see tähendab? Ala jaoks on kehtestatud võistlusmäärused, mida sinu harjutuste sisalduste juures hinnatakse. Võimleja sobitub nendele nõudmistele. Näiteks iluvõimlemises Biles vaevalt saaks viielt MM-ilt järjest hunniku medaleid. Tema fenomen on lihtsustatult öeldes selline, et antud hetkel sportvõimlemises kehtivatele nõuetele vastab oma füüsiliste andmete poolest kõige paremini. Miks see just niimoodi on, et üks inimene teistest nii palju erineb? Seda on raske seletada, aga lihtsalt ikka aeg-ajalt tuleb selliseid fenomene ette. Biles ei pea tegema kõike viimse piiri peal, mis tähendab seda, et tal on varu oma liigutusi paremini kontrollida."

Alar Poldi sõnul on Bilesil erakordsete saavutusteni aidanud jõuda ka asjaolu, et naiste sportvõimlemises domineerivad alad, kus on oluline just jalgade jõud.

"Naistel on ainult üks ala, rööbaspuud, kus jalgade töö olulist rolli ei mängi. Mis puudutab Bilesi, siis tal ongi kõige vähem medaleid rööbaspuudel ja ka viimasel MM-il, kus ta viis kulda võitis, siis just sel alal jäi ta ilma medalita, kuigi oli finaalis. Päris kõike ta ka ikkagi ei võida. Meeste võimlemine on natuke rohkem tasakaalus. Rõngad on ala, kus on vaja ülakeha jõudu, hüpetel ja akrobaatikal alakeha jõudu, rööbaspuudel osavust ja kangil samamoodi."

Sportvõimlemine on aegade jooksul palju muutunud. Seda, miks just Simone Bilesi stiili saadab moodsas sportvõimlemises nii suur edu, on Alar Poldi sõnul hea kirjeldada vabaharjutuse näitel.

"Kui 25 aastat tagasi vabaharjutus oli selline ühtne kompositsiooniline kunstiteos, kus võimleja väljendas muusikat oma liikumisega, siis 15 aastat tagasi muutus see tendents selliseks, et muusika on lihtsalt taustamuusika. Harjutus koosneb akrobaatilistest diagonaalidest ja nende ettevalmistamises ehk vahepeal seisab võimleja lihtsalt nurgas ja kogub jõudu. Muusikas reeglina selliseid pause ei ole. Ka pealtvaatajate suhtumine on teistsugune. Varem plaksutati harjutuse lõpus, praegu peale iga diagonaali. Nii palju see lähenemine on muutunud."

Küsimusele, kas pika ajalooga sportvõimlemises on tänaseks kõikvõimalikud tehnilised elemendid juba ammu ära tehtud, vastab Alar Polt eitavalt. Siingi nihutab piire just Simone Biles. Omaette küsimus on, kas inimvõimete piiride kompimisel on tulemuse seisukohast üldse mingit mõtet.

"Praegusel MM-il Biles tegi rahvusvahelistel tiitlivõistlusel kaks elementi, mida keegi varem ei ole teinud. Visuaalselt vaadates võib öelda, et ta tegi seda paremini kui mehed. Kui rääkida kolmekordsetest saltodest, siis neid hakati tegema 1986. aastal, siis jäi ta paarikümneks aastaks soiku ja nüüd on ta uuesti platsile välja tulnud. Olen kindel, et Biles on ka võimeline kolmekordset saltot tegema."

"Treenerid ja võimlejad üritavad oma harjutused kokku panna nii, et vaatavad kui palju mingi element maksab ja siis püüavad leida sellise kombinatsiooni, mis annab antud võimleja jaoks võimaliku vähese jõupingutusega võimalikult kõrge baasraskuse. Sellega kaasneb selline asi, et kui läheb aeg mööda, siis muutuvad võimlejatel harjutused ühetaoliseks ja siis föderatsioon hakkab jälle vaatama üle elementide raskusastmeid. Asi on kogu aeg muutumises."

Alar Poldi sõnul on Simone Bilesi saavutused sportvõimlemise populaarsusele hästi mõjunud.

"Olümpiamängude kontekstis on sportvõimlemine vaatajate reitingu järgi olnud esimese kolme hulgas aastakümneid. Loomulikult kui on domineeriv täht, siis see jõuab laiade hulkadeni. Eriti populaarseks muutub ala Ameerika Ühendriikides. Kui mingil alal on domineeriv kuulus inimene, siis see on sellele alale kasulik."

Eestis on sportvõimlemine juba aastakümneid elanud sisuliselt ainult entusiastide südames. Suurim probleem on sobivate võimlemissaalide puudumine. Alar Poldi kinnitusel paistab aga üle pika aja siin jälle lootuskiir.

"Olukord on taaskord väga lootusrikas. Vähem kui kuu aega tagasi toimus Eestis sportvõimlemise naiskohtunike seminar, kus loenguid käis pidamas kohtunik Lätist, kes oli MM-il ülemkohtu liige. Me saame abi mitmelt poolt. Mis treeneritesse puutub, siis Eestis on endiseid võimlejaid tegutsemas. Tegelikult on võtta küll. Hetkel paistab olukord väga lootusrikas, saab hakata jälle tegelema ja umbes kümne aasta pärast on võimalik Eestis üles kasvanud sportlased saata vähemalt Euroopa areenile."

Toimetaja: Liisi Alamaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: