Õiglase jaoks algas teine võistluspäev väikese ehmatusega, kuna ta jooksis 110 m tõkkejooksus liiga tõkkesse sisse ega suutnud kuidagi enda rütmi leida, lõpetades ajaga 15,13. Võrdluseks – kaks aastat tagasi Londonis jooksis ta välja 14,56, tema isiklikuks rekordiks on juulis Pärnus joostud 14,34.

"Oi, jumal! Mul oligi nagu imelik olla kohe, liiga hea minek oli hommikul! Teadsin, et pean minema tihedalt peale, proovisin minna, aga lihtsalt jalad olid kõvasti paremad kui tavaliselt teise päeva hommikul. Läksin niivõrd sisse ja see oli õudus, mis seal juhtus!" kommenteeris Õiglane ERR-ile enda tõkkejooksu. "Mul oli selline tunne, et jooksin umbes 16-17 sekundiga. Aga ma võitlesin, võtsin igat tõket. Ma ikkagi üritasin, ei andnud alla! Tagantjärele mõtlen, et väga õige otsus oli. Andsin endast parima, et finišeerida ja võimalikult kõrge koht võtta."

Kettaheites kandus Õiglase avakatse küll isiklikust rekordist kaugemale, kuid ta ei suutnud ringi püsima jääda ja kohtunik näitas punast lippu. Tema parimaks jäi teises voorus heidetud 43.37. Teivashüppes ületas Õiglane täpselt viis meetrit, odaviskes viskas ta kohe avakatsel isikliku rekordi 72.46. "Kettaheites olin pööraselt õnnetu, et astusin kaks-kolm cm esimesel katsel üle, kindlasti oleks isiklik rekord olnud! Sellest oli jube kahju. Peale seda hoidsin natuke tagasi, ei olnud seda heidet, mis esimesel katsel tegin," arutles Õiglane. "Teivashüppes läks kõik ladusalt, minek oli väga hea. Teadsin, et pean odas viskama hästi, et saada kaheksa hulka. Esimesel katsel ei lennanud oda üldse hästi, ma ei saanud üldse hästi minema, aga sellegipoolest lendas isikliku rekordi kaugusele, mis oli minu jaoks suur üllatus."

Viimase ala ehk 1500 m jooksu lõpetas Õiglane ajaga 4.36,24. "Rääkisime just teiste kümnevõistlejatega, et alati enne 1500 mõtleme, kas kunagi läheb see kergemaks ka. Enne starti hakkab lihtsalt peas paha, kõhus hakkab paha, tead, et lähed sinna kannatama," naeris Õiglane. "Proovisin oma jooksu teha. Tegelikult läksin isegi jooksma, nägin, et Maicel läks ka jooksma, nagu ta pidi, väga kõva vend! Kannatasin, kaua kannatasin, see 4.36 lõpuaeg oli päris hea. Oleks võinud see kolm punkti juurde, et 8300 teha, aga sellegipoolest, mul oli palju õnne, et lõpetasin ja suutsin kuuenda koha saada, mis on tegelikult üsna pöörane! Võitlesin lõpuni!"

"Tahan tänada kõiki, kes siia tulid, mingi hetk kuulsin ainult Eesti publikut! Tänan oma treenerit Andrei Nazarovit, olen poolteist aastat temaga teinud, ta on vinge treener! Ja tänan füsioterapeuti Risto Jamnest, oma vanemaid!" jätkas Õiglane. "See võistlus näitas, et tegelikult on mul vorm väga hea, lihtsalt seekord mul polnud algusest peale sellist õnne või minekut nagu [kaks aastat tagasi MM-il] Londonis. Tean, et mul tulevikus tuleb veel selline võistlus ja kindlasti suudan samasuguseid emotsioone pakkuda nagu Maicel suutis täna."