Läti olümpiaplaanid: sellist võimalust ei pruugi järgmise saja aasta jooksul tulla ({{commentsTotal}})

Foto: AP/Scanpix

2026. aasta taliolümpiamängude kandideerimisprotsessi lõppfaasiks on lauale jäänud kaks pakkumist, kusjuures mõlemal juhul on tegemist mitme talispordikeskuse ühise korraldusettepanekuga, neist üks puudutab meid eriti lähedalt – mängude korraldusõigust taotleb Rootsi koos Lätiga. Vikerraadio saade "Spordipühapäev" käsitles pikemalt just Rootsi-Läti ühistaotlust.

Kuula teemakäsitlust lisatud heliklipist alates 20.40.

Otsuse 2026. aasta taliolümpia korraldaja kohta langetab Rahvusvaheline Olümpiakomitee 24. juunil Lausanne'is.

Taotluse taliolümpiat ühiselt korraldada on ROK-ile esitanud Itaalia linnad Milano ja Cortina d'Ampezzo. Selle projekti järgi jaotuksid olümpial läbi viidavad alad kokku viie asupaiga vahel, mis üksteisest maksimaalselt 400 kilomeetri kaugusel.

2026. aasta talimänge soovivad korraldada ka rootslased. Ettepaneku järgi peetaks valdav osa võistlustest Stockholmis, suusahüppevõistlused Falunis ning mäesuusaalad pealinnast rohkem kui 600 kilomeetri kaugusel paiknevas Ares.

Rootsi-poolse plaani järgi toimuksid bobi-, kelgutamis- ja skeletonivõistlused aga hoopis Lätis, täpsemalt lõunanaabrite tuntud talispordikeskuses Siguldas. Nimelt puudub Rootsil endal olümpiavõistluste läbiviimiseks sobilik kelgutamisrada.

Seega, konkreetse projekti edukuse korral viidaks olümpiamängud läbi mitme eraldiseisva riigi territooriumil. Tegemist poleks siiski unikaalse sündmusega: nimelt korraldati 1956. aastal Melbourne'is peetud suvemängude ratsutamisvõistlused Rootsis, sest Austraalias kehtis hobuste karantiin.

Mis on selliste valikuvõimaluste taga? Kuna olümpiamängude korraldamisest huvitatud linnu on vähe, tajuti ka Rahvusvahelises Olümpiakomitees, et vaja on suunamuutust. 2014. aasta lõpus kiidetigi heaks uus kord, millega mängude võõrustamine korraga mitme linna või isegi riigi poolt muutus realistlikumaks.

2026. aasta talimängude korraldamisele pretendeeris kokku seitse pakkumist. Nii Kanada linn Calgary, Türgis asuv Erzurum, Jaapani keskus Sapporo, Austria linn Graz kui ka Šveitsis paiknev Sion otsustasid aga 2018. aastal kandidatuurist loobuda.

Calgarys ja Sionis korraldati olümpiamängude korraldamisega seoses ka rahvaküsitlused, mõlemal juhul oli protsentuaalselt suurem nende hulk, kes mängude korraldamist või finantseerimist ei toetanud.

Rahvusvaheline Olümpiakomitee võib olla rahul sellega, et praeguseks lauale jäänud kahe pakkumise puhul on kogukond avaldanud oma heakskiitu. Itaalias toetab 2026. aasta mängude korraldamist erinevate küsitluste andmetel lausa rohkem kui 80% inimestest. Rootsis on see protsent märtsis läbi viidud küsitluse põhjal 55.

Tulemegi nüüd rootslaste pakkumise juurde, mis võib tuua taliolümpiamängud Eesti lõunapiirist kõigest sadakonna kilomeetri kaugusel asuvasse Siguldasse.

Lätlaste jaoks oleks olümpia korraldamine esmakordne kogemus, sest erinevalt Tallinnast näiteks Riiat 1980. aasta suvemängude läbiviimisse ei kaasatud.

Sigulda pole valikuna juhuslik. Läti talispordi uhkuseks on lisaks sealsele jäähokile olnud aastakümneid just kelgutamine ning viimasel ajal ka skeletonisõit. Martins Dukurs pälvis skeletonis olümpiahõbeda nii Vancouveris kui Sotšis. 35 eluaastast hoolimata on tegemist valitseva maailmameistriga.

Muljetavaldavate saavutuste eelduseks on olnud 1986. aastal ehitatud Sigulda kelgutamiskeskus. Siguldas on praeguseks toimunud kokku kahed kelgutamise maailma- ja neljad Euroopa meistrivõistlused. Järjepidevalt võõrustatakse kelgutamise MK-etappe, lõppenud hooajal korraldati esmakordselt ka bobisõidu ja skeletoni maailmakarika etappi.

Antud käsitluse tarbeks helistasime Siguldasse sealse kelgutamiskeskuse direktorile Dainis Dukursile, kes on maailmameister Martins Dukursi isa.

Dainis Dukurs (paremal) koos Läti presidendi Raimonds Vejonise ja poja Martins Dukursiga. Autor: LETA/Scanpix

Dainis Dukurs kinnitas, et võistluste korraldamise kogemustest Sigulda keskusel kindlasti puudu ei tule. "Töötame juba palju aastaid koostöös Rahvusvahelise Kelgutamisföderatsiooniga ning ka Rahvusvahelise Bobisõidu ja Skeletoni Föderatsiooniga. Kelgutamises korraldame MK-etappe, sealhulgas ka maailmameistrivõistlusi juba rohkem kui 20 aastat, isegi umbes 30 aastat. Euroopa meistrivõistlusi korraldasime eelmisel aastal," rääkis Dukurs intervjuus "Spordipühapäevale". "Oleme korraldanud bobisõidu ja skeletoni MK-etappi. Samuti juunioride tiitlivõistlusi. Kogemust on väga palju."

Küsimus on ilmselt keeruline, aga miks soovib Sigulda taliolümpiat korraldada? "Ma usun, et tegemist on unikaalse võimalusega. Olümpiamängude täisprogrammi ei suudaks me kunagi läbi viia, sest meil pole mäesuusatamiseks vajalikke mägesid, meil pole suusahüppemäge. Teil Eestis Otepääl on suusahüppemägi olemas, aga meil siin mitte," arutles Dukurs. "Stockholmi, Rootsi riigi poolt tuli ettepanek ja me võtsime selle vastu, sest usume, et meie kogemus võimaldab olümpiat korraldada. Sellist ettepanekut ei pruugita järgmise saja aasta jooksul enam teha – me polnud upsakad ning võtsime Rootsi ettepaneku vastu."

Dainis Dukurs leidis, et Läti kelgutajate noorele põlvkonnale annaks taliolümpiamängude Siguldas toimumine tippu pürgimiseks vägeva impulsi.

Aga mida arvab olümpiamängude korraldamisest Läti ühiskond tervikuna? "On erinevaid arvamusi. Osad on poolt ja osad on vastu, kuid enamus siiski pooldab olümpia korraldamist, sest viis olümpiarõngast on väga tugev bränd," sõnas Dukurs. "Ja tõenäoliselt ei teadnud me eriti palju väikesest Lillehammeri linnakesest, kellel oli vaprust viia taliolümpia läbi 1994. aastal. Praegu on väga suur osa Sigulda elanikkonnast olümpiamängude korraldamise poolt."

Aga kas vastu ollakse raha pärast? "Ei, ma usun, et asi pole rahas. Kui targasti töötada ja toimetada, siis on ka näiteid sellest, kuidas olümpiamängud majanduslikult kasumisse jäid. ROK-i uus nägemus, agenda 2020, räägib sellest, et mängude korraldamiseks ei ole tarvis püstitada uusi rajatisi. Hoopis rekonstrueerida," selgitas Dukurs. "Ja kui tõesti midagi uut ehitada, siis leida sellele rakendus pärast mängude toimumist. Lihtsalt, on inimesi, kes lihtsalt ei soovi midagi uut. Kes ei taha, et nende akna all jalutaksid võõrad inimesed..."

"Aga kui õigesti teha, siis võib majanduslikult õnnestuda. Meie peame Siguldasse ehitama olümpiaküla 600 inimese tarbeks. Ja Sigulda on linn, mis kasvab. Sündimus ületab suremuse," jätkas Dukurs. "Meil ei ole piisavalt elamispinda. Ma usun, et need 100 korterit, mis ehitatakse, ostetakse ära juba enne olümpiamänge."

Sigulda talispordikeskus Autor: LETA/Scanpix

"Võistluspaigas tuleb meil läbi viia rekonstrueerimistööd. Alustasime juba sel päeval, kui saime teada, et Rootsi riik teeb meile ettepaneku olümpia ühiseks läbiviimiseks. Alustasime töödest, mis aitavad meil anda hinnangu sellele, kui palju on vaja rada ümber ehitada," lisas Dukurs. "Suurimad probleemid puudutavad neljabobide võistlust. Sellel alal pole Siguldas toimunud ka rahvusvahelisi mõõduvõtte. Peame ümber ehitama neli viraaži. Meil on juba kalkulatsioon olemas. Sakslased tegid projekti, teame, millised on eelarved ja pilootprojektid. Oleme juba tugevalt edasi liikunud. Ja isegi, kui pannakse ette, et 2026. aasta taliolümpiamänge korraldab Milano, läheme ikkagi ümberehituste ja rekonstrueerimisega edasi, et Siguldas saaks võistelda ka neljabobidel."

Dukurs ütles, et Siguldat Rahvusvahelise Olümpiakomitee Kontrollkomisjon ei külastanud. Tähtsaid külalisi oodatakse Siguldasse 13. mail. Samas leidis võistluspaiga direktor, et rootslastel ja lätlastel on itaallaste ees vähemalt kelgutamisvõistluste osas eelis: Sigulda rajal on tippvõistlused viimastel aastatel järjepidevalt toimunud ning võistluspaika teatakse talispordimaailmas väga hästi. Olulised on siinkohal ka Läti sportlaste kõrged rahvusvahelised tulemused.

Vestluse lõpetuseks lausus härra Dainis Dukurs, et kui Lätile olümpia kelguvõistluste korraldamine usaldatakse, siis kutsub ta kõiki eestlasi sellest üritusest osa saama.

Toimetaja: Maarja Värv



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: