Kusjuures võistluse peab Ratasepp ise korraldama, sest tänavu sellist kavas ei ole. "Järgmine aasta on tulemas, aga minu plaanid nägid ette, et teen selle endale ise," sõnas Ratasepp intervjuus Vikerraadio hommikuprogrammile.

"Mu järgmiste aastate plaanid eeldavad samm-sammult edasi liikumist. Kui eelmine aasta sai tehtud kümnekordne katkematu ja üle-eelmine aasta kümnekordne päevane, siis nüüd ongi loogiline samm teha kahekümnekordne päevane."

Võistluspaika sõidab Ratasepp kuus päeva autoga. "Auto läheb väga-väga asju täis. Mul on kindlasti vaja ratast, varuratast - kui midagi peaks ühegi juhtima. Väga palju toitu, mida olen treeningutel testinud ja mujalt ei saa. Riided, meeskonna asjad - nemad tulevad lennukiga, et nende koormat kergendada. Neid tuleb 11 inimest. Lisaks hästi palju võtab ruumi ka massaažilaud. Mul on iga päev vaja õhtuti massaaži saada."

Reisimine saab olema keeruline eelkõige trennitegemise vajaduse tõttu. "Päris nii ei ole, et olen eelmine kuu üle saja tunni trenni teinud ja siis teen nullinädala. Mul oleks juba füüsiliselt kehv olla, kui ma end ei liigutaks. Näiteks homme hommikul seitse läbi hüppan basseini ja siis sõidame teele."

"Kolmapäeva öösel jõuame kohale Prantsusmaale sõbra juurde ja siis proovin kohe jooksu teha. Neljapäeval teengi sellise päeva, kus saan ujuda, joosta ja ratast sõita. Siis hakkan liikuma Lõuna-Hispaaniasse ja enne praamile minekut tuleks trenni teha. Loodetavasti praamil on ka võimalused, kogu aeg tuleb end liikumises hoida."

Ratasepa sõnul pole füüsiliselt kõige raskemad sugugi katsumuse viimased päevad. Pigem vastupidi. "Füüsiliselt võidki jääda seda lõpuks tegema, sest keha kohaneb asjaga kiirelt. Keerulised saavad olema teine-kolmas-neljas päev, sest esimese päevaga tulevad lihaskangus ja -valu sisse. Kui see üle läheb, siis peaks olema lihtsam. Aga eks see taandub vaimsele poolele. Kõige keerulisemad hetked saavad olema hommikul enda käima saamine, vähese une pealt tulemine."