Võrkpallinaiste edu võtmeks on mängud tugevates välisliigades
EM-finaalturniiri lävele jõudnud Eesti võrkpallinaiskond saab varasemast enam toetuda välisklubides pallivatele naistele.
Kui kümme aastat tagasi mängis Eesti võrkpallinaiskond lausa 16-aastase pausi järel EM-valiksarjas, siis kuulus koondisse vaid üks väliskubis pallinud naine. Sel suvel, kui naiskond võitis Tšehhit ja säilitas lootuse pääseda esmakordselt EM-finaalturniirile, käis tähtsas mängus platsil kaheksa naist, neist kuus tulid välisklubide juurest. Üldse mängis eelmisel hooajal välismaal võrkpalli aga 18 Eesti naist ning tegi seda 11 erinevas riigis. Kõige rohkem, seitse naist, mängis Prantsusmaal, kuhu nüüd läks ka kolm aastat järjest Šveitsi meistriliigas hõbeda saanud Anu Ennok, kellega koos hakkab Nancy klubis mängima Liis Kullerkann.
"Minu jaoks on väga põnev mängida Anuga ühes klubis," rääkis ERR-ile Kullerkann. "Tal on seljataga palju võite ja kindlasti on hea omada mängijat, kes on harjunud võistkonna eest võitma."
Koondise temporündaja siirdus mullu Prantsusmaal veerandfinaalis mänginud Pariisi klubist hooaja kümnendana lõpetanud Nancy ridadesse, kus samuti palju välismängijaid ja bulgaarlasest peatreener.
"Uuelt klubilt ootangi veel rohkem professionaalsust," tõdes Kullerkann. "Et eelmises oli võib-olla natukene puudu treeneritest ja füsioterapeutidest, kes oleks kogu aeg käeulatuses. Mulle on jäänud mulje, et uues klubis on kõik selline asi olemas. Tulemuste osas arvan, et võistkond peaks jääma liiga keskpaika, vaatab, mis saab."
Koondise suurimaks skoorijaks kerkinud Kristiine Miilen otsustas Prantsusmaa meistriliigas poolfinaalis mänginud Saint-Raphael'i ridadest kolida esiliiga naiskonda Treville, et olla ise põhitegijaks.
"Mul oli Prantsusmaal väga hea klubi, super treener ja väga head mängijad, aga seal ei olnud seda vastutust," sõnas Miilen. "Kui oli oluline hetk, siis mina ei saanud seda palli. See aasta loodan, et olen võtmemängija."
Miilen hakkab mängima ühes klubis kolme koondislase - Eliise Hollase, Kristel Moori ja Polina Bratuhhina-Pitou'ga, kelle prantslasest abikaasa on ka naiskonna peatreener.
"Ma saaks rohkem individuaalset tööd teha," arvas Miilen. "Vastuvõtul, blokis - mul on nii palju seal veel teha. Stabiilsust ei ole. Selle kallal on vaja tööd teha. Ma väga loodan, et nad tulevad vastu ja aitavad edasi areneda. See on mulle väga oluline."
Eesti spordiregistri andmetel on võrkpalli harrastajate arv viimase nelja aastaga selgelt kasvanud. Alaga tegeleb 2972 naist ja tüdrukut. Seega peaks laineharjale jõudnud naiskonnal jaguma ka järelkasvu.
Toimetaja: Anders Nõmm