Margus Viigimaa: üle 50-aastastel meestel on aeg saavutusspordiks läbi ({{commentsTotal}})

Käesoleval talvel on tervisesporti harrastades meie seast ootamatult lahkunud mitmed tuntud nimed. Kuidas sääraseid surmasid vältida ja kas olukord on tõepoolest niivõrd kehv, kui näib? ETV spordisaates käis neil teemadel Tarmo Tiisleriga vestlemas kardioloog Margus Viigimaa.

Meie jutu kaudseks ajendiks on selle talve surmajuhtumid suusarajal. Üks inimene jättis elu Tartu Maratoni sõidul ja lihtsalt tervisesporti tehes on ka äkksurm tabanud paari suusatajat. On see lihtsalt olnud halb aasta ja et need inimesed on olnud natukene tuntumad, kui tavasuusatajad ja see kõlab rohkem või saab midagi üldistada?

"See on olnud tõesti halvem aasta, aga paratamatult spordis juhtub aeg-ajalt äkksurmi. Need on väga traagilised, aga nad on väga harvad. Kogu see tulemus ei tohiks meile öelda, et tervisesport on mõttetu või tervisesport on kahjustav – vastupidi – regulaarne tervisesport on kõige parem viis oma tervist tugevdada, haigusi ennetada. Me peame mõistlikult sportima, ei tohi pingutada üle."

Kas suurtel ja pikema kestvusega rahvaspordiüritustel peaks hakkama tagasi tooma n-ö tervisetõendeid, et saada registreeruda?

"Ma arvan, et me peame tõstma inimeste teadlikkust, et nad reaalselt kontrolliks oma tervist. See tõend on vahel rohkem niisugune formaalne. Aga tõesti, tervist tuleb kontrollida. Meil on olemas Eesti noorsportlaste kontrollimismehhanism – väga eesrindlik. Kui on alla 40-aastased sportlased, siis tavaliselt on põhjus äkksurmadeks südame kaasasündinud juhteteede häired või siis mõned kaasa sündinud südamehäired. Üle 40 on väga sageli tegemist juba lupjumisega ja see lupjumine võib ka kulgeda väga varjatult ja ma paneksin südamele, mehed eriti üle 50, see aeg saavutusspordiks on tegelikult läbi. Tuleb jätkata tervisespordiga, see annab hea tervise ja annab pika elu. Ei tohi pingutada üle."

Kuidas saada balanssi seda võistlustele eelnevat ootust ja teavet, et su tervis ei ole sada protsenti?

"Ma tean, see on väga keeruline. Aga kui me mõtleme, siis isegi tippsportlased jätavad turniire pooleli, katkestavad võistlusi. Me peame andma aru, et kui on viirusinfektsioon – mitmel juhul on olnud siin tõsiseid probleeme, inimesed lähevad rajale ja on äsja põdenud viirust ja ikkagi peaks kolm-neli nädalat sellest minema mööda – me peame andma aru, et tuleb järgmine aasta ja tervist ei tohi kahjustada."

Kas me oleme selle tervisespordiga natukene ka n-ö hulluks läinud?

"Peame oleme maratonisõbrad, aga me ei tohi muutuda maratonihulludeks. Ma vaatan, et väga paljud võrdlevad end, et kuidas ma selle mehega eelmine aasta olin, kuidas ma sel aastal peaksin olema ja tõesti, harrastajatel tekib niisugune tõsine konkurents ja selline tõsine soov olla parem kui eelmine aasta ja parem kui kaaslane. See toob kaasa hulluse, liigsete riskide võtmise. Sellest me peaksime hoiduma, kui vähegi võimalik."

Toimetaja: Kristo Tamm



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: