Kui palju on abielu sind inimese ja sportlasena muutnud?
Muutnud on nii mõndagi. Elus number üks asi on nüüd ikkagi abikaasa heaolu, kõik muu on teisejärguline.

Kuidas ettevalmistus siin on, kui mõlemad olete tippsportlased ja MM-il?
Enamik asju tuleb ikka igaühel omas graafikus. Kui temal on eeljooks ja mul trenn, siis teed lähevad natuke lahku, aga üksteisele elame kaasa ja kus võimalik, oleme kohal ja toetame.

Millega sina teda eelkõige sportlikus mõttes saad toetada ja tema sind?
Arvan, et igapäevaselt väikesed nüansid, mida on raske praegu välja tuua. Igapäevaselt aitame ja täiendame üksteist, loodetavasti kõik see kompott kokku toob ilusaid tulemusi.

Kas tänu sellele, et ta on nii kõva 400 m jooksja, on ta ka sind treeningutel aidanud või te väga palju ühiseid asju ei tee?
Päris palju me koos trenni ei tee, aga 400 meetri kohta on tal kindlasti palju väikseid nippe ja trikke jagada, kuidas üks ring võimalikult kiiresti läbida. Sellest on kindlasti abi olnud.

Kuidas te tuttavaks saite ja mis on tema puhul see, mis sind võlus?
Kohtusime koolis 2012. aasta sügisel, ta käis samas ülikoolis, kus mina. Vaikselt saime tuttavaks ja sealt ta läks loomulikku rada pidi. Midagi suurt plahvatuslikku polnud kohe alguses, aga vaikselt ta läks niimoodi.

Mis sulle tema puhul meeldib?
Enesekindlus. Iseseisvus, saab ise hakkama, kui on vaja. Sellist laadi omadused.

Kui vaadata kultuurilisi erinevusi, siis mida sa uut oled õppinud ja mida talle Eesti asjadest õpetanud?
Võib-olla selline saare lõtv olek, mõnus stressivaba õhkkond. Pole ruttamist, kõik on rahulikumas tempos, ajad oma asja.

Aga mida tema Eesti asjadest armastab?
Ilmselt seda, et kui kuskil on aja peale olek, siis seal tuleb selleks ajaks ka olla. Mulle on need Bahama kombed natuke üle tulnud – kui kümneks peab kohal olema, jõuan ilmselt 10.15.