Saar soovib 11,5 miljoniga arendada välja Kääriku spordikeskuse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: kaariku.ee

Kultuuriminister Indrek Saar soovib 11,5 miljoni euroga arendada 2021. aastaks välja Kääriku spordikeskuse, millest saaks Eesti spordi olümpiaettevalmistus- ja treeningkeskus.

Kultuuriministri hinnangul on Kääriku Spordikeskuse väljaehitamine Eesti spordi olümpiaettevalmistus- ja treeningkeskuseks oluline ja vajalik samm Eesti spordimaastiku arendamisel. Eestis ei ole ministeeriumi hinnangul spordilaagrite läbiviimiseks ühtset kompleksi.

Selle saavutamiseks teeb Saar lähiajal valitsuskabinetile ettepaneku eraldada perioodi 2018–2021 riigieelarvetest kokku 11,5 miljonit eurot sihtasutusele Tehvandi Spordikeskus Kääriku Spordikeskuse väljaarendamiseks.

Varem on kultuuriministeerium esitanud rahandusministeeriumile Kääriku keskuse arendamiseks riigieelarve menetlemisel lisataotluse, seda aga rahandusministeerium ei rahuldanud. Kuna Euroopa Liidu vahendeid projektiks kasutada võimalik pole, taotlebki Saar vahendeid otse riigieelarvest.

Saare soovitud 11,5 miljoni euro suurune investeering sisaldab spordihotelli laiendust, võistkonnamajade ehitust, sportlasmajutuse hoone rajamist, spordihoone rekonstrueerimist ja konverentsi- ja toitlustushoone rekonstrueerimist. Samuti hõlmab see pallimängude halli ehitust, kunstmuru jalgpalliväljaku ehitamist, kergejõustiku- ja jalgpallistaadioni rajamist, heitealade väljaku rajamist, ujumisalade rekonstrueerimist, ning rekreatsioonialade välja ehitamist.

Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus, mis alates 2012. aastast Kääriku kompleksi haldab, on juba koostanud arengudokumendi ja eelprojektid, saanud ehitusload ning koostanud keskuse äriplaani. Kava näeb ette, et keskus valmiks 2021. aastaks. Projekti on heaks kiintud ka Kääriku Spordikeskuse Investeerimisnõukoda, kuhu kuuluvad SA Tehvandi Spordikeskuse, Eesti Olümpiakomitee ning Tartu Ülikooli esindajad.

Saare hinnangul asub Kääriku Spordikeskus ideaalses asukohas spordilaagrite korraldamiseks, olles eraldatud häirivatest faktoritest nagu kaubanduskeskused ja meelelahutusasutused ning võimaldades parimat kompleksset laagritegevust. Keskus on ajalooliselt nii spordikeskus kui ka spordihariduse keskus. Eestis pole Saare hinnangul teisi sarnaseid kohti, kus oleksid juba loodud vajalikud tingimused.

Keskuse eeldatav tulevane külastajate maht oleks kultuuriministeeriumi prognoosi järgi 50 000 inimest, nendest 27 000 majutuskorda. Kokku 80 protsendi ulatuses on keskuses majutatud seotud organiseeritud laagritegevusega, 10 protsenti harrastusspordiga ning 10 protsenti konverentsiteenuste või puhkeklientidega.

Projekt on finantsiliselt ja sotsiaalmajanduslikult tasuv, räägib Saar lähiajal valitsuskabineti nõupidamisel, viidates 2016. aasta detsembris Civitta Eesti AS-i teostatud analüüsile. Samas ei ole investeeringute elluviimiseks võimalik akumuleerida küllaldast ressurssi majandustegevusest ning riigi toetuse kaalutlus tuleneb projekti sotsiaal-majanduslikest mõjudest nagu rahva tervis, sportlikud tulemused, liikumisharrastuse propageerimine, kaudsed tulud piikonnale ja kogu Eestile, välisturismi ja siseturismi kasv ning lisandunud otsesed ja kaudsed töökohad.

Uuenev Kääriku Spordikeskus on Saare plaani järgi üles ehitatud niinimetatud targa keskusena, kus on seatud eesmärgiks pakkuda koos seadmetega spordilaagri täistsükli jälgimist. Pikas perspektiivis koostöös teadus- arendusasutustega võimaldab saadavast andmete mahust luua seoseid ning anda sisendeid kogu Eesti spordimaastikule, seisab kavas.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: