Erinevalt jaanuari alguses Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis toimunud näituse avamisest seisnes tänase ürituse fookus olulisel määral tulevikul. Asjakohaseid meenutusi oli mõistagi samuti, kuid ürituse üheks põhiliseks märksõnaks kujunes Kääriku Spordikeskus, mida sel aastal olulisel määral kaasajastama on asutud. Kes ei mäleta, siis Kääriku keskuse algidee pärineb just kergejõustikutreenerilt Fred Kudult.

Tänase konverentsi põhiettekannete eel kogunesid laua äärde Tehvandi Spordikeskuse, Tartu Ülikooli, Eesti Olümpiakomitee, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja aktsiaseltsi Telia Eesti esindajad, et allkirjastada keskuse arendamist soodustav ühiste kavatsuste leping. Tehvandi Spordikeskuse Sihtasutuse juhatuse liige Kristjan Karis, kes Kääriku küsimustega igapäevaselt tegeleb, näeb tänases kokkuleppes palju positiivset.

"Antud hetkel on meil taristu poole pealt nägemus olemas. Me teame, mida tahame ehitada ja kuhu. Selle sisust on juba räägitud. Et olla tänapäevane keskus, peame minema sammukese kaugemale, lausus Karis intervjuus Vikerraadiole.

"Kui taristut suudavad kõik erinevad riigid maailmas luua - on ainult raha ja mõtteid ja saab valmis -, siis kuidas me selles keskuses oma treenereid-sportlasi teenindame ja kuidas me saame läbi sporditeaduste ja -tehnoloogia anda natuke rohkemat kui nad siiamaani on saanud? Põhimõte on ju lihtne: kui heas restoranis tellid tee, siis saad sinna suhkru ja võib-olla ka piima kaasa, siis samamoodi peaks olema meie keskuses. Kui tuled sinna keskusesse, siis ei peaks olema ainult rajatised või korvpallipallid, vaid saad ka vastava tehnoloogilise ja spordimeditsiinilise toe."

Millised oleks järgmised füüsilised sammud? "Täna oleme olukorras, kus jaanipäevaks peab valmima sportlasmajutushoone. Ehk teeme sportlaste elu mugavamaks, mis puudutab just neid hetki, kus nad rajatistel ei ole. Kui valitsus peaks kinnitama riigieelarve strateegia järgmisteks aastateks ja arvestades sellega, mis meie oleme sealt palunud ja taotlenud, siis järgmised sammud on väga kiirelt öeldes kunstmuru jalgpalliväljaku ehitus, pallimängude halli ehitus, selle kurikuulsa kergejõustikustaadioni väljaehitamine ja siis ka olemasolevate hoonete kordategemine ja tänapäevastamine."

Karis nõustub, et Kääriku spordikeskuse tähtsus tuleks taastada ka globaalsemas mastaabis ja mitte ainult kergejõustiku poole pealt. "See on ka üks põhjus, miks me täna ühiste kavatsuste lepingu allkirjastasime. Neid rajatisi on ju üle Euroopa igal pool. Me peame suutma pakkuda midagi rohkemat. Et tekiks selline olukord, kui inimene kuskil midagi räägib, siis mõni võistleja Hollandis või kuskil mujal mõtleb, et see aasta läheme sinna laagrisse. See ongi eesmärk, kuhu tahame jõuda."

Mitmed spordiinimesed usuvad, et uues kuues Kääriku Spordibaas suudab ennast igati õigustada. Tõsi leidub ka vastupidiseid arvamusi, mida põhjendatakse näiteks Kääriku suhtelise kaugusega suurtest magistraalidest. Tuntud kergejõustikutreener ning õppejõud Harry Lemberg on aga Kääriku arendamise poolt. "Ka täna Toomas Savi tõi välja, kuidas 64. aastal valmistus Tokyo olümpiamängudeks Käärikul terve Nõukogude koondis. Kääriku oli, on ja jääb kergejõustikule väga oluliseks treeningkeskuseks," lausus Lemberg.

"Loomulikult määravad palju klimaatilised tingimused, kuid on ka Eestis neid kuid, kus treenitakse Eestis," mõtiskles Lemberg Kääriku rollist. "Seetõttu peab ka Eestis olema vastav treeningkeskus olemas, kus on võimalik seda kõige paremal viisil teha. Ma arvan, et kindlasti on sel keskusel tulevikus ka rahvusvahelist ulatust. Ei lähe aastat mööda, kui minult on küsitud erinevate riikide treenerite poolt, kuidas on Käärikul ja kas saab tulla siia treenima."

Lembergi sõnul oskavad ka noored Kääriku väärtust hinnata. "Tean juba, et järgmise aasta suveks on Kääriku kohad ära broneeritud. See tähendab, et Kääriku kui treeningkeskuse järele on suur nõudlus. Tõesti jah, vahepealsetel aastatel Kääriku tingimused ei vastanud ootustele, mida taheti, aga nagu me kõik täna nägime, siis Kääriku on tänu riigi toele tõusmas tuhast ja kindlasti Eesti parimaks treeningkeskuseks."

Konverentsil puudutati mõistagi teisigi küsimusi. Näiteks kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Nool rõhutas oma sõnavõtus, et tänasel päeval loodetakse tippspordis tulemuse saavutamisel kohati liiga palju kõrvalseisvatele isikutele. Tegelikult on aga sportlase kõrval kaugelt kõige olulisem persoon tema treener. Harry Lemberg on Noolega sama meelt.

"Fred Kudu ideoloogia see aspekt, et treener on see, kes on kõige olulisem inimene sportlase kõrval ja treener peab olema tark inimene ja saanud akadeemilise hariduse - need põhitõed jäävad ja on," ütles Lemberg. "Mismoodi see sisu on - see on omaette teeme. Kuid ma usun, et Eesti spordi jätkusuutlikuse aluseks on eelkõige akadeemilised treenerid. Ma näen, et ei ole teist teed kui treeneri ettevalmistus peab olema ülikooliastmes."

Kudu aasta saab ürituste näol jätku juuli alguses, kui Tallinnas Kadrioru staadionil peetakse esimesed Euroopa mitmevõistluse meeskondlikud meistrivõistlused.