Rahvaste Ühenduse mängud toimuvad iga nelja aasta järel ning nende ajalugu ulatub 1930. aastasse. Tänavu peeti võistlusi kümnel spordialal, millest kuuel võistlesid ka parasportlased. Parasportlased võistlesid näiteks kergejõustikus, ujumises, rattaspordis, jõutõstmises ja 3x3 korvpallis. 

Medalitabeli tipus lõpetas Austraalia, kelle sportlased võitsid kokku 171 medalit, sealhulgas 70 kuldmedalit. Inglismaa kogus 110 medalit, millest 29 olid kuldsed. Kokku jõudsid medalini 45 riigi või territooriumi sportlased.

Mängudel sündis ka mitu märkimisväärset saavutust. Lõuna-Aafrika Vabariigi ujujast Chad Le Closist sai 21 medaliga Rahvaste Ühenduse mängude ajaloo edukaim sportlane. Austraalia para-murukeeglimängija Louise Hoskins krooniti 76-aastaselt mängude vanimaks kuldmedalistiks. Kodupubliku tähelepanu pälvis värske miilijooksu maailmarekordi omanik Josh Kerr, kelle etteasted olid Glasgow üheks suuremaks tõmbenumbriks.

Kuigi sportlikult kujunesid mängud edukaks, ei pääsenud korraldajad kriitikast. Küsimusi tekitasid nii võistluste väiksem maht, nimekate sportlaste puudumine kui ka vilets piletimüük ja teleülekannete piiratud nähtavus. Tänavustelt mängudelt jäid eemale näiteks olümpiavõitjad Keely Hodgkinson, Summer McIntosh ja Julien Alfred.

ERR-ile ütles Londonis tegutsev vabakutseline ajakirjanik ja Briti spordiajakirjanike liidu juhatuse liige Jon Holmes, et Glasgow edu võib osutuda mängude tuleviku seisukohalt otsustavaks.

"Birminghamis 2022. aastal toimunud mängud olid märksa suuremad ning nende eelarve ulatus ligikaudu 680 miljoni naelani. Glasgow pidi mängud korraldama lühikese etteteatamisega pärast seda, kui Austraalia Victoria osariik loobus võõrustamisest. Seetõttu oli tänavune formaat väiksem, kuid see näitas, et Rahvaste Ühenduse mänge on võimalik edukalt korraldada ka märksa tagasihoidlikuma eelarvega," sõnas Holmes.

Tema hinnangul on just kulude kasv olnud viimastel aastatel suurim oht mängude tulevikule.

"Korraldajad on pidanud oma mudelit muutma, sest nii kohalikel omavalitsustel kui ka valitsustel on üha keerulisem nii suuri spordiüritusi rahastada. Glasgow tõestas, et mängud on võimalik ellu viia väiksemas mahus ning see annab optimismi, et traditsioon saab jätkuda," rääkis ta.

Holmesi sõnul olid Glasgow suurimateks publikumagnetiteks netpallivõistlused, mis peeti linna suurimal siseareenil OVO Hydros.

"Netpall ei kuulu olümpiamängude kavva, mistõttu on Rahvaste Ühenduse mängud sellele alale kõige olulisem rahvusvaheline väljund. Samuti sõltub palju võõrustajariigist. 2030. aastal Indias Ahmedabadis toimuvatel mängudel kujundavad alade valikut kindlasti kohalikud huvid ja publik."

Holmes peab Rahvaste Ühenduse mänge eriti oluliseks väiksemate riikide ja territooriumide sportlaste jaoks.

"Paljudel neist pole võimalust jõuda olümpiale või saada rahvusvahelises meedias tähelepanu. Glasgow's nägime näiteks Tuvalu sportlasi medalivõitjatena. Sellised hetked annavad väiksematele riikidele võimaluse seista pjedestaalil ja kuulda oma hümni. Sama kehtib ka Suurbritannia eri piirkondade kohta. Näiteks said šotlased seekord tähistada oma saavutusi eraldi koondisena."

Vaatajahuvi oli Holmesi sõnul riigiti erinev. Austraalias jälgis mänge hinnanguliselt 11,4 miljonit inimest ning Kanadas ligikaudu neli miljonit. Suurbritannias jäi publik väiksemaks, sest erinevalt 2022. aasta mängudest ei näidanud võistlusi enam tasuta BBC, vaid tasuline telekanal TNT Sports.

"Spordi jälgimise harjumused on muutunud. Noorem publik tarbib üha enam sisu telefonist ja sotsiaalmeedia kaudu. Sellest hoolimata olid vaatajanumbrid endiselt tugevad ning Glasgow mängud näitasid, et Rahvaste Ühenduse mängudel on jätkuvalt oma koht rahvusvahelises spordikalendris," ütles Holmes.