Tallinna spordi- ja kultuurivaldkonna abilinnapea Monika Haukanõmme sõnul on Kadrioru staadioni rikkaliku ajaloo sisse mahtunud lugematu hulk spordihetki, suuri võite, emotsionaalseid kaotusi ja ajaloolisi sündmusi.

"Tammsaare pargi fotonäitus viib külastaja rännakule läbi sajandi, tuues vaatajani haruldased hetked staadioni algusaegadest tänapäevani ning lood muutuvast ajast, inimestest ja sündmustest, mis on kujundanud Kadrioru staadionist ühe Eesti spordikultuuri tähtsama sümboli," lausus Haukanõmm.

Tallinna Spordikeskuse ja Eesti Spordimuuseumi koostöös valminud fotonäitus on Tammsaare pargis avatud 21. augustini.

Lisaks on juubelile pühendatud veebileht kadriorustaadion100.ee, kus on võimalik tutvuda Kadrioru staadioni sajandipikkuse looga, vaadata haruldasi fotosid, panna end proovile viktoriinis ning jagada oma mälestusi.

Juunis anti välja Kadrioru staadioni 100. aastapäevale pühendatud postmark, mille keskmes on staadioni uus tribüün, mida ümbritseb ajastuid ühendav staadioniruum. Kaarel Kuke kujundatud postmark mängib mõttega staadionist kui ajatunnelist, kus minevik, olevik ja tulevik kohtuvad ning sportlikud saavutused inspireerivad ka järgmisi põlvkondi. 

Kadrioru staadion on Eesti spordi- ja kultuuriloo maamärk. 1926. aastal avatud esindusstaadionist kujunes paik, kus on sajandi vältel sporditud, võisteldud ja peetud suurüritusi. Staadionil on võistelnud olümpiavõitjad Paavo Nurmi, Heike Drechsler, Erki Nool, Gerd Kanter jt ning siin on püstitatud mitmeid maailmarekordeid. Aastakümneid oli staadion Eesti jalgpallikoondise esindusareen. 

Arhitektuurselt teeb staadioni eriliseks Elmar Lohki ja August Komendandi 1938. aastal avatud raudbetoontribüün, mille julge lahendusega konsoolkatus kuulus oma aja moodsaimate hulka. Kadrioru pargiruumi sobituv staadion ühendab sportliku võimekuse, arhitektuuripärandi ning laulu- ja võimlemispidude traditsiooni.  

Kadrioru staadioni käimasolev suuremahuline renoveerimine annab staadionile uue ilme ja hingamise, et alustada uut ajajärku.