ROK tunnustas 2017. aastal e-sporti sportliku tegevusena. Aasta hiljem rääkis toonane ROK-i president Thomas Bach võimalusest lubada e-sport olümpiamängude kavva. Bach nägi selles võimalust kaasta olümpialiikumisse rohkem nooremaid inimesi.

Sellest ideest kasvas järgnevate aastate jooksul välja plaan korraldada e-spordi olümpiamängud. 2025. aasta alguses teatas ROK, et esimene e-spordi olümpia toimub 2027. aastal Saudi Araabias Riyadhis, kuid sama aasta oktoobriks selgus, et ROK-i ja Saudi Araabia koostööst asja ei saa.

2025. aasta suvel sai ROK-i presidendiks Kirsty Coventry ning väljaande Inside The Gamesi sõnul olevat Coventry veel tänavu jaanuaris e-spordi komisjoni liikmetele lubanud, et võtab projekti juhtimise enda kanda, ent nädalavahetusel kirjutas Jaapani uudisteagentuur Kyodo, et ROK peatas e-spordi arendamise olümpialiikumise raames.

Inside The Games tõi punase tule näitamiseks välja mitu seletust. Peamine takistus olevat olnud erimeelsus selles, milline e-sport sobib olümpialiikumisse. ROK soovis e-spordi olümpiale lubada ainult otseselt spordiga seotud, kuid pigem vähetuntud mänge nagu e-jalgrattasõit või e-purjetamine ning vältida vägivaldse sisuga mänge, mis on ülemaailmselt populaarsed ja suure jälgijaskonnaga. Seega ei oleks e-spordi olümpiale tõenäoliselt pääsenud näiteks Eesti viimaste aastate edukaim e-sportlane Robin "ropz" Kool, kes kuulub maailma tippu tulistamismängus Counter-Strike 2.

Inside The Gamesi sõnul mõjutasid komisjoni tööd ka sisemised pinged ning korruptsioonisüüdistuse saanud endine ROK-i asepresident Ser Miang Ng, kes tahtis e-spordi olümpiale lubada taekwondo mängu, mille arendas tema pojale kuuluv firma.