Sina esindad Eestit naiste üksiksõidus. Kuidas sina Niina Petrõkinat olümpial vaatasid? Kas sportlasena suudad rahulikult vaadata või tegelikult on ka sul sama ala harrastajana eriline tunne?

Ma väga hoidsin Niinale pöialt! Ma ise arvan, et ekraani tagant on keerulisem vaadata. Ma ei tunneta seda energiat. Väga pingeline oli vaadata, aga ma olen väga õnnelik, et Niinal kõik ilusti välja tuli.

Kes sinu eeskujud uisutamises on? Me räägime siin noore, varsti 17-aastaseks saava sportlasega, kel pikk tee on veel ees. Samas jõutakse iluuisutamise juurde tihti väga vara. Millal sa päriselt jõudsid ja kuidas oli sinu tee?

Ma alustasin uisutamisega viieaastaselt. Algselt tegelikult laulsin. Mulle meeldis väga esineda, tantsida. Muusika üleüldiselt mulle sobis, olin musikaalne. Mu perekond arvas, et väga hea valik oleks just iluuisutamine. Niimoodi ma jääle sattusingi.

Mis teeb selle ala sinu jaoks ühest küljest nii paeluvaks ja teisest küljest nii raskeks? See on imeline ala. Tavaline spordisõber saab väga hästi aru, kui raske see ala on. Kui väikestes nüanssides kinni. Miks sina oled ka kümme aastat hiljem selle ala juures?

Ma ütleks, et mind paelub just see, et saan oma lugusid jutustada. Et saan publikule ennast avada. Oma liigutustega kõiki võluda. Muidugi meeldib mulle ka kogu tehniline pool: hüpata, piruette ja samme teha. Aga just see, et saan ennast selle kaudu väljendada.

Kuidas su hooaeg läinud on? Eesti meistrivõistlustel panid kokku kaks väga head kava. Ligi 200 punkti. See ametliku isikliku rekordina ei lähe kirja, aga siiski - ametlik võistlustulemus. Vahetutl pärast võistlust olid natuke üllatunud, aga samas sa siin rääkisid, et tegelikult teadsid, et oled selleks võimeline. Kuidas siis on?

Kindlasti oli see väga vägev kogemus. Ma ise alguses ei oodanud seda, aga praegu, natuke hiljem ikkagi tunnen, et olin selleks võimeline. Ma suutsin ära teha kõik, mis olen ka trennides teinud. Olen väga uhke!

Mida oma tugevustena välja tooksid? Ennast on ju raske hinnata, eks teistel on lihtsam rääkida. Aga kui ennast kui iluuisutajat natuke iseloomustad?

Ma arvan, et kindlasti esinemine. Mulle meeldib seda teha. Ma ütleks, et need hüpped ka ikkagi.

Kõik kokku järelikult - täiskomplekt! Aga kuidas tunne on koduse tiitlivõistluse eel? See on suur asi. Sa oled juunioriode maailmameistrivõistlustel varemgi võistelnud, aga Eestis, Tallinnas, kodupublik. Kindlasti lähedased tulevad kaasa elama. See on teistmoodi.

Kindlasti on! Ma väga ootan seda, olen väga elevil. Ma isegi ei oska öelda, kui närvis, aga ma väga ootan. Ma loodan, et väga paljud tulevad vaatama. Mulle endale meeldib suure publiku ees esineda.

Sa peaks Eesti korvpallikoondisele juhtnööre jagama. Aga kuidas sulle tundub - kas Eesti meistrivõistluste kavadele on veel vaja midagi lisada? On võimalik lisada või teha ära sama, mis tegid kodustel Eesti meistrivõistlustel, kui võitsid juunioride meistrikulla?

Ma ütleks ikkagi, et alati tahan rohkem teha. Iga väiksem nüanss loeb. Aga põhiline ongi see, et teeksin oma kavad ära ja eks siis näe, kuidas kõik muu järgneb.

Iseloomusta seda taset. Tase on muidugi väga kõva. Üks noor uisutaja on teistest peajagu üle. Ta on supertalent Jaapanist. Juba kolmekordne juunioride maailmameister. Aga kui võtta see, mis toimub tema selja taga, siis kui ühtlane see pilt on?

Ma ütleks, et päris kõva võistlus tuleb. Kõik on väga hea tasemega uisutajad.

Ma juba seda sain teada, et kui teed oma kavad ära nii nagu tahad teha, siis oled rahul. Aga et Eesti spordisõber saaks aru, siis kas see võib anda koha esikümnes, esikaheksas või oleks see ka täitsa hästi, kui pääsed juba vabakava esitama?

Ikkagi pürgiksin võimalikult kõrgele. Esikümme oleks tore, aga minu praegu eesmärk on teha kaks puhast kava ja ilusti sõita.

Loomulikult, see on väga mõistlik eesmärk. Küll jõuab teisi eesmärke järgmistel aastatel sättida. Milline on kodune konkurents? Meil on Niina Petrõkina, aga tema selja taha käib töö ja tulevad järgmised andekad peale. Kui oluline sul on, et ees on Niina ja kõrval näiteks Elina [Goidina]. Teil käib ikka kõva andmine!

Ma olen väga tänulik selle üle, et meil Eestis on võimalik üksteisega võistelda. See viib väga palju edasi. Ma kindlasti ütleks, et Elinaga on hea konkureerida. Olen seda juba väiksest peale teinud ja jätkame samas vaimus!

Kas sead spordis kaugemaid eesmärke ka või noore inimesena võtad praegu hooaeg korraga?

Hetkel olen praeguses hetkes, aga eks ma ikka olen mõelnud tulevikule. Ambitsioonid on kõrged!

Selge! Las need jääda sinu ambitsioonideks, ma ei hakka sult kõike välja nõudma. Sa mainisid ekraani vahendusel jälgimist - miks peaks inimene kohale tulema? Meil ERR teeb otseülekanded, hea kodus lösutada ja vaadata.

Sellepärast, et energia on täiesti teine, kui kohapeal seda uisutamist vaatad. See elamus, mis sa sellest saad, on kindlasti teistmoodi kui see, kui seda ekraani tagant vaatad. Ise ka uisutajana - kui olen käinud kohapeal, eelmine aasta Euroopa meistrivõistlustel. See, kui Niina selle kava lõpetas, oli ikka vägev! See tunne, mis sa saad ka kõrvalt vaatajana - need emotsioonid on nii suured ja vägevad. Ma arvan, et see on kindlasti äge, kui kohale tullakse.

Vaata ka Anu Sääritsa intervjuud Kaljuverega: