Kuigi kriminaalasjas süüdi mõistetud 62-aastase Mehis Viru kaks ametlikku kannatanut on spordisõpradele teada ja kergesti internetist leitavad, ei avalda "Pealtnägija" enda loos nende nimesid, sest nad on seksuaalkuriteo ohvrid. Nad ei soovi keerulisel teemal avalikult rääkida. Veel hiljuti kõike eitanud noorsportlane, kelle ütlused tõid pöörde kriminaalasjas, saatis koos perekonnaga sõnumi.

"Viimane aasta on olnud talle ääretult raske nii sportlase kui ka noore inimesena. Mõistes ajakirjanduse ja avalikkuse huvi antud teema vastu, palume siiski mõista ka seda, et sportlane soovib läbielatu selja taha jätta ja alustada nii-öelda puhtalt lehelt. Loodame, et selle kaasuse kohtulik tulemus on see, et ükski noor sportlane ei peaks edaspidi taolisi olukordi läbi elama," seisis perekonna avalduses.

Kuigi Viru süüdimõistva otsuse teinud kohtunik ütleb küll, et ennetamaks sarnaseid kuritegusid, tuleb teemat kajastada, ei saa avada paljusid delikaatseid detaile. "Pealtnägija" suhtles loo tarbeks kümmekonna sportlasega, aga keegi neist ei soovinud avalikult rääkida.

Igasugustest ütlustest keeldus ka staažikas treener ise, kes on kohtuotsuse järel kirjalikus avalduses väitnud, et hoolimata kõigest ei ole ta ikkagi süüdi.

"Mulle on jäänud mulje, et Mehis Viru on sedasorti inimene, kes ilmaski ei tunnista, et ta üldse on midagi valesti teinud või eksinud," nentis juhtivprokurör Kretel Tamm.

1963. aastal sündinud, Tartus koolis käinud ja kaheksakümnendate keskel kehakultuuri lõpetanud Mehis Viru oli ka ise nooruspõlves kergejõustiklane, kuid tegi karjääri peamiselt ikkagi treenerina, aga lisaks ka ülikooli õppejõu ja teadlasena.

Samal ajal oli Viru koos Tartu spordiselts Kalevis samuti kergejõustikutreenerina tegutseva Kersti Viruga justkui musterpere ning Mehis valiti 2006. aastal Naisliidu poolt aasta isaks.

"Minu suurim saavutus kolm tubli last, kes suureks saamas," ütles Mehis Viru toona. "Tähtis on töökus, teotahe, oluline on oskus unistada, endale kõrgeid eesmärke seada, aga ka muidugi kõrged eetilised printsiibid ja põhimõtted."

Eeskujuliku fassaadi taga toimuvad aga sündmused, kus treener sekkub üha enam noorte naissportlaste eraellu. Selle kohta annavad kergejõustiklased hiljem ametliku uurimise käigus ütlusi. "Pealtnägija" käsutuses on need anonüümselt ega ole seostatavad konkreetsete sportlastega. Nende sõnul algas kõik vaimsest manipuleerimisest ja allutamisest.

"Kui Mehis nägi, et vestlen mõne meeskergejõustiklasega või kui nägi minu poiss-sõpra minu kodu poole kõndimas, siis sellega ma justkui ei täitnud tema lootusi. Seega karistas ta mind vaikimisega, millega justkui püüdis minus tekitada jõuetust ja süütunnet," kirjeldas Kergejõustiklane 1. "Sellel ajal ta vältis mu pilku või vaatas justkui läbi, tekitades sellega mulle tunde, et olen nähtamatu ja ebaoluline. Tasapisi proovisin taas kord justkui vabandada, et keskendun ja annan endast rohkem, samal ajal tundes, kuidas mu enesehinnang aina langeb ja langeb. Tema vaikimine ja minu ignoreerimine pani mind tundma tähtsusetuna."

"Tuleb aru saada, et mitte iga treeneri ja sportlase vahel ei teki mõjuvõimu vahekorda ja sõltuvussuhet. Aga Mehis Virul see oma sportlastega tekkis," selgitas prokurör.

"Sõidame autoga Tallinna lennujaamast koju ning ta on minu peale ikka solvunud, et ma sõpradega väljas käisin," rääkis Kergejõustiklane 2. "Ta ei ütle mulle seda otse, kuid teeb pidevalt mulle vihjeid, et peaksin elukaaslasest lahku kolima. Sest tema arvates ma ei ole piisavalt süvenenud treeningprotsessi."

"Põhjustatakse sportlases endas süütunnet ja siis tekib tahtmine ennast paremast küljest näidata, mitte näha rikkumist teiselt poolt või survet teiselt poolt," hindas antidopingu ja spordieetika eest seisev Remo Perli.

Esimesed mõrad avalikus fassaadis tekkisid varsti pärast aasta isaks valimist, kui 2006. aastal lahkus Viru juurest ootamatult toonane Eesti edukaim naiskergejõustiklane Mirjam Liimask. Tõkkejooksja avaldas Eesti Päevalehe veergudel, kuidas treener sekkus liigselt tema eraellu ja tegi lähenemiskatseid. Sportlane kirjeldas: "Minu jaoks oli täielik üllatus, kui selgus, et Mehis valiti aasta isaks. Näiteks kord nägi Mehis meid Priiduga (Liimaski elukaaslane Priit Lehismets – toim.) poes käest kinni jalutamas. Hiljem võistlustele sõites võttis ta mul käest kinni ja ütles, et ta tahab ka teada, mis tunne see on."

Mõned aastad hiljem lahkus Mehis ja Kersti Viru treeninggrupist nende järgmine parim sportlane, kaugus- ja kolmikhüppaja Kaire Leibak, kes kirjeldas Õhtulehele probleeme alates sobimatust treeningmetoodikast kuni treenerite liigse mõjuvõimuni.

Kuigi Leibaku ja Liimaski etteheidetest kirjutati meedias, ei teinud nad ametlikke kaebusi ja spordijuhid sellele põhjalikumalt ei reageerinud.

"See näitabki, kuivõrd vähe Eesti ühiskond on valmis näitama, et ta märkab vägivalda või ei tunnegi ära vägivalda," tõdes Eesti Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid. "Sest kõik need faktid kogumis oleks pidanud panema klubijuhtidel, teistel treeneritel, kergejõustikuliidul kõik tuled põlema, kõik punased lipud püsti. Aga nad ei pannud. Ja see ongi kohutav, et see niimoodi oli."

"Mehis tegeles ise sponsoritega ning oli välja rääkinud sponsorauto, mis oli suurema osa ajast tema kasutuses. Kui soovisin autoga sõita, pidin minema alati tema töö juurde ja tema käest võtme saama," kirjeldas Kergejõustiklane 2. "Kui olin autoga aga pikemad sõidud teinud, siis heitis ta seda mulle ette. Väga tihti viis ta mind sellega peale trenni koju, kuid enamikul kordadest ei saanud ma kohe autost väljuda, vaid pidin temaga veel mingiks hetkeks, vahel ka 30+ minutiks autosse jääma ja arutama minu sportlaskarjääri üle. See tundus mulle nii rusuv kohustus."

"Virul oli kombeks pidada pikki vestlusi oma sportlastega kõigest, mida nad mõtlevad või arvavad. See suhtlus algas mõnikord varahommikul ja lõppes mõnikord südaöö paiku," rääkis prokurör Kretel Tamm. "Ehk ei olnud nii, et on treenimise aeg ja siis kunagi õhtul on sportlasel eraelu ja suhtlemine sõprade ja perega, vaid Mehis Viru viibis nende elus sellel perioodil, kui ta selle tippsportlasega koostööd tegi, kogu aeg kohal."

Viru oli ühelt poolt justkui oma sportlaste mänedžer, kes ajas korda rahalised küsimused sponsoritest spordiklubini ja tegeles treeningplaanide koostamisega, aga oli sportlase kõrval ka emotsionaalsetes küsimustes, sageli rohkem kui perekond. 

Pärast 2011. aastal ilmunud Õhtulehe artiklit oli avalikkuses üle kümne aasta vaikust, Viru juures treenis sel ajal hulk lootustandvaid sportlasi, aga nagu tagantjärele mustrist näha, lahkuti mõne aja pärast treeneri juurest.

"Kui tal tekkis silmapiirile uus noor talent, siis kadus huvi selle eelmise kõige parema sportlase vastu, kellega ta alles mõni aeg varem oli tihedat koostööd teinud," kirjeldas Tamm.

2022. aasta oli Mehis Virule pealtnäha edukas, kaks tema sportlast tegid häid tulemusi ja hoolimata sellest, et suvisel Müncheni EM-il jäi saavutatu natuke alla oodatu, säras treener intervjuusid andes rõõmust.

Nagu tagantjärele selgub, olid kaks tema sportlast tegelikult samal ajal treeneri seksuaalkuriteo ohvrid.

"Kui treener on sportlase elus kogu aeg kohal ja mõjutab sisuliselt iga tema elu aspekti, siis ühel hetkel kasvas suhtlus üle ka seksuaalsuhteks. Aga rohkem täpsustada siin ei saa," ütles Tamm.

Kas see oli korduv, pikaajaline või see oli ühekordne? "Mehis Viru kuriteod on toimunud mitmete aastate jooksul korduvalt," vastas Tamm.

Ja oli sportlasi, kes olid selle aja jooksul ka alaealised? "Jah," tunnistas Tamm.

Esimesena lõi tegelikult häirekella hoopis Läti treener, kes nägi Colombias toimunud noorte MM-il, kuidas Eesti meestreener ja tema hoolealune olid kui turteltuvid. Signaal jõudis kodumaale ning Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus algatas 2022. aasta augustis distsiplinaarmenetluse, mille käigus andsid Remo Perlile selgitusi nii endised kui ka praegused sportlased, lapsevanemad, treener ise ja tema abikaasa Kersti Viru.

"Nii distsiplinaarmenetlusest antud ütlused kui ka nüüd kohtuotsusest tulenevalt oli tegemist ka seksuaalsuhetega oma treenitavatega ja ka lähenemiskatsetega. Kui me vaatame seda ikkagi sellisest treeneri ja treenitava aspektist ja lisaks on treener, kes on abielus treeneriga, kes on samuti seotud nende sportlaste ja teiste sportlaste treenimisega, siis juba selline konstruktsioon tundub masendav," tõdes Perli.

Kogutud tõendite pealt määras kergejõustikuliit 2023. aasta veebruaris Mehis Virule tähtajatu tegutsemiskeelu, millele nii Viru kui ka tema tol hetkel just täisealiseks saanud peamine hoolealune sisuliselt vilistasid. Ametlikult treenis sportlast justkui Kersti Viru, aga kergejõustikuhallis oli sageli kohal ka Mehis.

"Meie komberuum peab olema selline, et teised treenerid, teised inimesed spordihallides ütlevad, et kuule, sa ei tohi siin olla, miks sa siin oled, mul on ebamugav, et sa siin oled, see häirib mind ka, palun ära tee nii," arutles Kaljulaid.

Mehis Viru tõrjus igasugust süüd nii uurijatele kui ka avalikult. Ta poseeris nagu õige mees koos abikaasa ja staarõpilasega spordiaasta tähtede galal, aga "Pealtnägijale" teadaolevalt kasutas äsja täisealiseks saanud hoolealust ka kaitsekilbina, mõjutades teda andma Postimehe ajakirjanikule Priit Pulleritsule intervjuud, milles ka tütarlaps eitas igasugust sobimatut käitumist.

"Mehis Viru tegi sportlasele selgeks, et me oleme selles asjas koos – kui oleme valesti käitunud, siis oleme mõlemad valesti käitunud. Kuigi see tegelikult ju nii ei olnud. Ehk ta tekitas sportlases ka süütunde. Mis ju tegelikult ei olnud õige," sõnas Tamm.

Avalikkus ega mees ise ei teadnud, et samal jälgisid uurimisasutused tähelepanelikult Mehis Viru tegevust. Esialgu oli ta uurimise all hoopis dopingukahtlusega. Sportlased läbi aastate on väitnud, et Viru hoolitses ka nende igasuguste preparaatide ja vitamiinide manustamise eest, mis võisid minna üle lubatu piiri. Uurijad nägid jälitusmaterjalides aga midagi veel hirmsamat.

"Ma pean seda küll rõhutama, et dopingukuritegu kinnitust ei leidnud," ütles Tamm. "Mõnes mõttes võib öelda, et see seksuaalkuritegudele viitavate tõendite avastamine oli ikkagi juhuslik."

Kogutud tõendid, mille hulgas nii jälitusmaterjalid, sõnumivahetused kui ka sportlaste ütlused, on nii kaalukad, et 2023. aasta juunis pidas politsei Mehis Viru kinni, sest teda kahtlustati juhendatavate sportlaste suguühtele allutamises.

"Küsisime kannatanute käest, nad ütlesid, et midagi ei ole ja siis samal ajal tegelikult need teod jätkusid," avaldas Tamm.

Jätkusid tegelikult ka kriminaalmenetluse ajal? "Jätkusid kriminaalmenetluse salajase faasi ajal," kinnitas Tamm. "See pani sportlased igas aspektis teda kuulama ja talle kuuletuma ja lõpuks kuuletusid nad ka siis, kui Mehis Virul tekkis seksuaalne huvi nende vastu. Ja selles olukorras ei saa öelda, et see on kahe võrdse partneri konsensuslik suhe."

"Kriminaalmenetluse ajal tegelikult Mehis Viru mõjutas kannatanut, et ta ei räägiks ära kogu tõde ja leppis kannatanuga ikkagi kokku, mida ja kui palju võib politseile rääkida," sõnas Tamm. "Antud juhul joonistuski välja, et nende suhte intiimseid detaile hoiti saladuses, varjati nii perede, sõprade, teiste treeningkaaslaste eest ehk üksikasjalikult saidki sellest rääkida ainult kannatanud ise."

On eraldi teema, kas ja mida teadis Mehis Viru abikaasa ja laste ema Kersti Viru. Kuigi kergejõustikuliidu menetluses tuuakse välja, et naine võis olla mehe ahistavast tegevusest teadlik, siis ometi kaitses ta meest toona avalikult ja tegi seda ka "Pealtnägijaga" suheldes. 

 Aga veel eelmisel nädalal muutis ta oma seisukohta ja kirjutas sotsiaalmeedia kontol, et tegu oli sisuliselt tema abikaasa truudusetusega, mida noorsportlased ise õhutasid.

"Kersti Viru asus oma abikaasat kaitsma ja väitma, et selliseid asjaolusid ei ole olnud. Nüüd on ju ka kriminaalmenetlus ja kohtumenetluse kohtuotsus tuvastanud, et need on reaalsed asjaolud, mis on aset leidnud. See tema taktika oli arusaamatu," imestas Perli.

2025. aasta alguses võttis olümpiakomitee treenerite kutsekomisjon Mehis Virult ära kutsetunnistuse ja kevadel algasid kohtuistungid, kus süüdistati staažikat treenerit sõltuvussuhte abil sportlase suguühtesse sundimises. Sellel hetkel oli endapoolseid juhtumeid kirjeldanud üks täisealine kannatanu.

Esialgu nii Viru kui ka tema viimane kuulus õpilane jätkuvalt eitasid kõike, aga tänavu sügisel toimus ootamatu pööre, sest seni Viru mõju all olnud noorsportlane, kes oli vahepeal temaga koostöö lõpetanud, leidis endas jõu ja rääkis kohtus kõik ära. 

"Eeluurimise käigus kannatanud ei saanud ja ei olnud võimelised kõike ära rääkima, mis tegelikult oli toimunud," selgitas Tamm. "Veidral kombel oli kasu sellest, et menetlus kestis kaua. Väga olulised detailid tulid tegelikult välja alles kohtus. Ja selle tõttu tuli ka süüdistus muuta raskemaks."

Nüüd olid lisaks muudele tõenditele olemas ka ütlused, mis kinnitasid Mehis Viru seksuaalsuhet teo toimepanemise ajal alaealisega. Viru ja tema kaitsja esitasid keset kohtumenetlust taotluse sõlmida kokkulepe ja neljandal novembril mõisteti topeltelu elanud teenekas treener neljaks aastaks tingimisi vangi, ta peab alluma käitumiskontrollile kriminaalhooldaja järelevalve all, elama kohtu määratud elukohas, läbima seksuaalkoolituse ja sotsiaalprogrammi, maksma kummalegi kannatanutele 6500 eurot ega tohi järgnevatel aastatel treenida alla 26-aastaseid sportlasi ning seksuaalkurijategijana mitte kunagi enam alaealisi.

"Mehis Viru otsesõnu ei ole ennast süüdi tunnistanud. Ta on nõustunud sellega, et kohus ta süüdi mõistab. Praegu on Mehis Virule määratud kohtuotsusega keeld treenida kuni 25-aastaseid noori inimesi. Kui ta seda keeldu rikub, siis on väga suur oht, et ta läheb vanglasse," ütles Tamm.

"Et meil oleks seljaajus need instinktid, kuidas tohib käituda, kuidas ei tohi ja et me kohe taipaksime, kui asi on imelik, eemalduksime ise sellest olukorrast või kui meile öeldakse, et me oleme põhjustanud sellise olukorra, siis me saaksime esimese ütlemise peale aru, vabandaksime ja eemalduksime uuesti sellest olukorrast," rääkis Kaljulaid, kuidas peaks sellistel puhkudel käituma.

"Ma kardan, et sellised juhtumid ei pruugi olla harvad erandid. See on oluline sellepärast, et treeneri ja sportlase suhtes, eriti kui tegemist on tippspordiga, on võimalust selleks, et suhe on ebavõrdne. Treeneri mõjuvõim on sedavõrd suur, et võib tekkida olukord, kus sportlast kuritarvitatakse nii seksuaalselt kui ka võib juhtuda ka füüsilist väärkohtlemist," ütles Tamm.

* * *

Abi saamiseks saab pöörduda lasteabi poole, vaimse tervise mure korral leiab kontaktid peaasi.ee lehelt. Väärkohtlemisest on võimalik teavitada EADSE spordivalvurile.