Kuigi pühapäeva hilisõhtul peeti Riias otsustav mäng, milles läksid vastamisi Türgi ja Saksamaa, siis kas eestlaste jaoks oli kõige olulisem mäng hoopis pronksi peale, kus kohtusid Kreeka ja Soome?

"Ma usun küll, Soome koondise fänne on rohkem kui Türgi või Saksamaa omasid," arvas Soo. "Soome lugu päris Tuhkatriinulugu ei ole, töö on juba aastakümme või rohkem kestnud, et siia jõuda. Mingis mõttes on see loogiline kulminatsioon, aga tavalise spordifänni jaoks ootamatu. Lahe kaasa elada."

Soome võõrustas Tamperes B-grupi turniiri ning võõrustaja teenis Saksamaa ja Leedu järel kolmandana edasipääsu. Kaheksandikfinaalis vormistati aga suurüllatus, kui jagu saadi Serbiast ning siis veerandfinaalis tehti ära ka Gruusiale. Paraku langes Soome konkurentsist poolfinaalis, kui B-grupis võidu teeninud Saksamaa teist korda soomlased alistas.

Pronksimängus näitas Sisujengi taas sisu ja suutis otsustaval peaaegu 17-punktilisest kaotusseisust välja tulla, aga pronks läks lõpuks ikkagi Kreekale. Aga mis Soome edu võti ikkagi on?

"Head kujud on sattunud, 2.10 mehi on rivis küll. Mängijad mängivad heades kohtades ja saavad mängu, mis on põhiline," vastas Soo. "Soome koondis mängib juba väga kaasaegset korvpalli. Soome treenerid on ju teatavasti revolutsiooni teinud Eesti korvpallis, vähemalt Euroopas ja nüüd NBA poole ka. Mängitakse nii, et iga üks saab teha seda, milles ta on hea. Rünnak ei pea kestma kümme sekundit, kuni võib viske võtta. Kui Markkanen tahab ja tunneb, ta võib panna. Tihtipeale selline stiil edu toobki."

EM-ile tulid kohale tõelised superstaarid, aga Luka Doncic ei suutnud Sloveeniat veerandfinaalist edasi vedada. Serbia ja Nikola Jokic jäid pidama kaheksandikfinaali. Kas Euroopa meistrivõistlused on staaride turniir või võidab ikkagi parim meeskond?

"Ütleksin, et mulle vähemalt on senine turniir näidanud, kui vajalik see üks staar on," vastas Soo. "Aga finaalis mängivad meeskonnad, kes on tiimid. Mõlemal on superstaarid olemas, aga kokkuvõttes on toetav jõud väga tugev. Meie taseme juures on kogu algviisik, nii Türgil kui Saksamaal staarid."

"Ainult ühe superstaariga ei saa. Doncic näitas, et ta võib teha, mis tahab, aga natuke on abi vaja. Pigem on väga vaja ühte, kes esiteks lõpetab asju ja kelle peale läheb tähelepanu. Võib-olla kõrval keskpärasem mees tundub kohe jube hea. Kui Sloveenialt Doncici ära võtaks, siis seal on tavalised mehed."

Türgi on selle turniiriga end korvpallimaailmas kaardile mänginud ning talenti on meeskonnas palju. Suurepärast koosseisu juhib Alperen Sengün, aga peatreener Ergin Ataman on samuti sümpaatne kuju. "Eks ta vastuoluline on. Käsi laiutab palju, karjub palju. Aga ta usub oma meeskonda. Väga harva võtab avalikult ette ja see on alati põhjusega olnud, alati on meeskond vastavalt reageerinud. Ta toetab oma mehi, ütleb välja, mis arvab ja maksab trahvid ära," selgitas Soo edukat juhendaja fenomeni.

"Miks sellist venda ei peaks armastama? Korvpall on ju meelelahutus ja ta on meelelahutaja."

Eesti koondis mängis Riias toimunud A-grupi turniiril ning teenis ühe võidu, alistades Tšehhi. Võõrustajaga mängiti väga hästi, aga otsustavatel hetkedel tõi ikkagi Kristaps Porzingis lätlastele mängu ära. Kaotused Serbiale ja Türgile olid loogilised, aga viimases mängus mindi vastamisi Portugaliga ja võitja liikus edasi sõelmängudele. Paraku jäid eestlased selles mängus alla.

Mida Soo nüüd Eesti koondise esituste kohta arvab, kui valusast kaotusest on aega möödunud? "Pettumus on väiksemaks läinud, olen ära põhjendanud, miks see nii minema pidi," ütles ta.

"Üldises plaanis, need probleemid, mis turniiri käigus välja lõid ja viimases mängus kõige rohkem, need on samad. Me jääme otsustamisest puudu, jõust ja sitkusest puudu. Natuke mänguajast klubides ka, aga need on parandatavad asjad."