Degtjarjov rääkis TASS-ile, et Venemaal on spordipidustuse jaoks olemas vajalik taristu, kogemus ja külalislahkus. "Kindlasti kandideerime tulevikus ja oleme valmis olümpiamänge kõrgeimal tasemel võõrustama, nagu oleme seda juba kahel korral teinud. Varem või hiljem taastatakse suhted ja me tahaksime võõrustada nii suve- kui taliolümpiat," ütles spordiminister.

See on aga pehmelt öeldes ambitsioonikas idee, sest Venemaa ja rahvusvahelise olümpiakomitee suhted on juba pikka aega murenenud. 2017. aastal jäi Venemaa vahele suure dopingupettusega ja pärast seda osalesid nad olümpial riigilipu asemel Venemaa olümpiakomitee lipu all.

Alates 2022. aasta veebruarist, mil Venemaa alustas sissetungi Ukrainasse, on ROK agressorriikide sportlaste vastu kehtivaid sanktsioone veelgi karmimaks teinud ning mullu suvel toimunud Pariisi olümpiamängudel ei lubatud Vene võistkondadel olümpiamängudel osaleda. Nn neutraalsete individuaalsportlastena võttis olümpiast osa vaid 15 Venemaa ja 17 Valgevene sportlast.

Degtjarovi sõnul vajavad Venemaa sportlased aga maailma kõrgeimal tasemel võistlemist. "Kas alternatiivsed võistlused aitavad meie sportlasi? Ei aita, oleme seda juba varasemalt kogenud - 1984. aasta sõprusmängudel ja siis Hea Tahte mängudel," selgitas minister. "Me tahame olümpiaperega taas liituda."

Kui mõned spordialaliidud on hakanud agressorriikide sportlasi taas võistlustele lubama, siis ROK on oma keeldu säilitanud ning Venemaa ja Valgevene sportlasi ei näe ka 2026. aastal Milano Cortina taliolümpial võistkonnaaladel võistlemas.

"Mida on meile olümpiamängud õpetanud? Boikotte ei tohiks olla. Olümpialiikumine peaks inimesi ühendama," ütles Vene spordiminister. "Meil oli 1980. aastal boikott ja hiljem kuulutasime ise boikoti välja. See oli vale siis ja on vale nüüd. Me peame selle selja taha jätma."

Venemaa on võõrustanud olümpiamänge kahel korral: 1980. aastal suveolümpiat ning 2014. aastal taliloümpiat.