Kolmandat korda mängivad EM-finaalturniiril 16 naiskonda ning sama kordub ka nelja aasta pärast. Finaalturniiri võõrustab Šveits kaheksal staadionil, finaal mängitakse 37 000 inimest mahutaval Baseli St. Jakob-Parkil 27. juulil.

Soosikute püramiidi astmetel on naiskonnad paarikaupa: suurfavoriitideks on valitsev maailmameister Hispaania ja tiitlikaitsja Inglismaa, neile võivad tugevat konkurentsi pakkuda ning heal päeval kulla nimel heidelda Prantsusmaa ja Saksamaa, neid jahivad omakorda Holland ja Rootsi ning mustadeks hobusteks, kelle laeks on poolfinaal, on Norra ja Itaalia.

Kõiki EM-finaalturniiri mänge näeb tänavu otsepildis ERR-i kanalitest, ülekannete ajakava näeb SIIT.

A-alagrupp: Šveits, Norra, Island, Soome

Koosseisu poolest võiks ja peaksid norralannad kuuluma favoriitide ringi: Barcelona ääreründaja Caroline Graham Hansen ja Lyoni superstaar Ada Hegerberg on kahe peale löönud 100 koondiseväravat, Frida Maanum ja Guro Reiten kontrollivad keskvälja vastavalt Arsenali ja Chelsea särgis, Ingrid Engen vahetas äsja Barcelona särgi Lyoni oma vastu ning naiskonnal on kamba peale 12 Meistrite liiga trofeed.

Ühel või teisel põhjusel ei ole individuaalselt edukad norralannad suutnud aga viimase kümne aasta jooksul korralikku turniiri kokku panna. Eelmisel EM-il saadi hilisemalt meistrilt Inglismaalt häbistav 0:8 kaotus, tunamullu tuli MM-i kaheksandikfinaalis vastu võtta kaotus Jaapanilt. Üle kivide ja kändude on alanud ka uue peatreeneri Gemma Graingeri ajastu, sest alagrupikaaslaste Islandiga lepiti Rahvuste liiga raames viiki nii aprillis kui mais, ainsas EM-i eelses sõprusmängus kaotati Rootsile.

Kõigi eelduste kohaselt peaks Norra siiski olema A-alagrupi tugevaim naiskond, kelle järel hakkavad teist edasipääsupiletit jagama Soome ja Island. Kuigi Šveits saab lisaks kodupubliku abile jätkuvalt toetuda koondise raudvaradele Ana-Maria Crnogorcevicile ja Lia Wältile, kes on kahe peale pidanud naiskonna eest pea 300 mängu, räägivad tulemused enda eest: viimati said šveitslannad võidurõõmu maitsta mullu oktoobris, sellele on järgnenud kaks viiki ja kuus kaotust.

Maailma edetabelis 14. kohal oleva Islandi tuumik mängib Saksamaal, Rootsis ning koduliigas; valiksarjas alistati kodupubliku ees sealjuures 3:0 ka tugevad sakslannad. Islandil juba 14-aastaselt debüteerinud ning nüüd Milano Interis mängiv Cecilia Ran Runarsdottir valiti Serie A hooaja parimaks väravavahiks, viimastel aastatel koondise eest tähtsaid väravaid löönud Sveindis Jane Jonsdottir liitus äsja Wolfsburgist NWSL-i klubi Angel Cityga. Soomlannad on küll hädas olnud vigastustega, aga neil on selja taga korralik aasta ning koondise eest juba 64 väravat löönud kapten Linda Sällströmi juhtimisel on veerandfinaal igal juhul täidetav unistus.

B-alagrupp: Hispaania, Portugal, Belgia, Itaalia

Viimastel aastatel Euroopas ülevõimu kehtestanud Hispaania alustab finaalturniiri suursoosikuna ning kõik tulemused peale EM-kulla oleks neile Šveitsis pettumuseks. Kohal ollakse sisuliselt täiskoosseisus - säravamate tähtedena kahekordsed Ballon d'Or'i võitjad Alexia Putellas ja Aitana Bonmati, aga ka Mariona Caldentey, Salma Paralluelo ja Irene Paredes -, ainsaks tõeliselt tähtsaks puudujaks on viimastel turniiridel kontrolliva poolkaitsja rolli täitnud Teresa Abelleira. Küll sattus Bonmati vahetult enne turniiri algust viirusliku meningiidiga haiglavoodisse ja esialgu pole teada, kui kaua taastumine aega võtab.

Kahe alagrupikaaslasega on hispaanlannad tänavu Rahvuste liiga raames kahel korral mänginud ja kõik mängud võitnud: Belgia alistati 3:2 ja 5:1, Portugal 4:2 ja koguni 7:1. Mullu oktoobris mängis Hispaania Itaaliaga 1:1 viiki ja just itaallannad ongi selle alagrupi, kui mitte kogu EM-finaalturniiri kõige suurema küsimärgi all olevaks võistkonnaks.

Itaalia oli sel aastatuhandel pikalt viimaseks traditsiooniliseks Lääne- ja Lõuna-Euroopa jalgpallimaaks, kes ei olnud naiste seas suutnud kanda kinnitada, aga koduliiga taseme järsu tõusu toel ning uue koondise peatreeneri Andrea Soncini käe all on itaallannad paari aastaga saavutanud väga häid tulemusi. Alistatud on nii Saksamaa kui viigistatud Hispaania, Rootsi, Norra ja Hollandiga. Suureks tagasilöögiks on Itaalia uue põlvkonna säravaima tähe, 18-aastase Giulia Dragoni vigastus, aga ka ilma temata peaksid itaallannad alagrupist teisena edasi minema.

C-alagrupp: Saksamaa, Poola, Taani, Rootsi

Kuigi Saksamaa võitis vahemikus 1989-2013 üheksast võimalikust EM-kullast kaheksa, tuli ka kahekordseks maailmameistriks ning triumfeeris Rio olümpiamängudel, on Hispaania ja Inglismaa viimastel aastatel teinud suurema sammu edasi ning osa sakslannade särast seetõttu tuhmunud. Pariisis võidetud olümpiapronksi järel lõpetasid koondisekarjääri kogenud Alexandra Popp, Merle Frohms, Svenja Huth ja Marina Hegering; põlve ristatisideme rebendist ei jõudnud õigeks ajaks taastuda oluline keskväljalüli Lena Oberdorf.

Sellele vaatamata oleks imelik sakslannasid Šveitsis laiemast soosikute ringist välja arvestada. Alates veebruarist on Saksamaa viimased viis mängu võitnud väravate vahega 24:2, sealjuures alistati Holland 4:0 ning ka kauaaegse kapteni Poppi lõpetamise järel on võistkonnas ründejõudu küllaga.

Paberil ei tohiks olla küsimust, et lisaks Saksamaale läheb sellest alagrupist edasi maailma edetabeli viies riik Rootsi: kuigi Taani saab rünnakul jätkuvalt arvestada kogenud Nadia Nadimi ja Pernille Harderi teenetega ning Signe Bruun lõi Madridi Reali eest lõppenud hooajal 15 väravat, kaotas Taani vaid kolm nädalat tagasi Rootsile Rahvuste liigas 1:6. Rootsi on säilitanud oma kogenud tuumiku ja tahab kaheksa aastat naiskonda juhendanud, aga EM-i järel ametist lahkuvale peatreenerile Peter Gerhardssonile teha ilusa lahkumiskingituse.

D-alagrupp: Prantsusmaa, Inglismaa, Wales, Holland

Ükskõik, mida Saksamaa ja Rootsi alagrupis ka ei näitaks, on nelja parema sekka jõudmiseks vaja ennast ületada, sest C-grupi parimad lähevad 99-protsendilise tõenäosusega vastamisi soosikute Prantsusmaa ja Inglismaaga. Paradoksaalsel kombel peaks aga D-grupist finaalipiletit ihkav naiskond tahtma grupis jääda teiseks, sest tõenäoliselt võidab B-grupi Hispaania ja just nendega läheks D-grupi võitja edu korral vastamisi poolfinaalis. 

Tiitlikaitsja Inglismaa alustab ka seda EM-finaalturniiri ühe kullasoosikuna. Heitlused eeldatava peamise konkurendi Hispaaniaga on läinud mõlemale poole, kui mai lõpus alistas Arsenal Meistrite liiga finaalis 1:0 Barcelona, ent nädal hiljem võttis Hispaania Rahvuste liigas 2:1 võidu. Peamiselt Chelsea ja Arsenali palluritele tuginevad inglannad üllatasid samas kevadel kõiki ka ühe negatiivse mänguga, kui lubasid Belgial endale Leuvenis vähem kui poole tunniga lüüa kolm väravat. Nimekaimaks puudujaks on kauaaegne esiväravavaht Mary Earps, kes otsustas koondisekarjääri lõpetada, aga Inglismaa koondis on igas elemendis jätkuvalt nii tugev, et koht nelja parema seas peaks olema kindel.

Prantsusmaast rääkides on kindlaks teemaks number üks legendaarse Wendie Renard'i puudumine. 34-aastane endine koondise kapten on 18-kordne Prantsusmaa meister, kaheksakordne Meistrite liiga võitja ning rahvusnaiskonna eest 168 mänguga löönud 39 väravat, ent ei mahtunud koos Prantsusmaa rekordinternatsionaali ja kõigi aegade edukaima väravaküti Eugenie Le Sommeriga uue peatreeneri Laurent Bonadei valikusse.

Prantsusmaa ründeliin koosseisus Marie-Antoinette Katoto, Kadidiatou Diani, Sandy Baltimore, Delphine Cascarino, Melvine Malard ja Clara Mateo on tõenäoliselt Euroopa parim ja sel aastal on prantslannad olnud peaaegu veatud: kõik seitse mängu on võidetud koondskooriga 22:4, sealjuures alistati reedel ka Brasiilia. 2017. aasta Euroopa meistri Hollandi kohal on küsimärke rohkem - koondis on väga kogenud, ent paljude arvates juba isegi liiga kogenud ja kaotanud oma varasema sära. Külmaks dušiks oli mai lõpus Saksamaalt saadud 0:4 kaotus. Võib-olla ammutavad hollandlannad jõudu kolmelt uue põlvkonna tähelt: Esmee Brugts on 21, Wieke Kaptein ja Veerle Buurman 19, aga juba naiskonna kindlad põhimängijad.

Walesile loositi EM-debüüdiks ülikeeruline pähkel ja nende eesmärk on kogemusi korjata ja mitte häbisse jääda; viimase nelja kuu jooksul saadud kaks 1:1 viiki Rootsi vastu annavad lootust, et seda ei juhtu.