Viis aastat tagasi sportlaskarjääri lõpetanud 36-aastane Fourcade ütles, et spordivõistlustel kogetud tunnet pole tavaelus enam võimalik tunda. Lisaks andis Fourcade ka enda hinnangu naiste MK-sarja lõpplahendusele – kristallgloobuse eest heitlesid prantslanna Lou Jeanmonnot ja sakslanna Franziska Preuss, kes jõudsid viimasel ringil koos staadionile ja siis Jeanmonnot kukkus, nii et Preuss pääses eest, võitis sõidu ja ühtlasi ka tänavuse MK-sarja.

Rääkides võistluse lõpust, selline lahendus on ilmselt sportlasele väga karm?

Jaa, see on kohutav. Keegi ei tahtnud, et see sellise draamaga lõppeks. See oli kogu hooaja vältel suurepärane võitlus ja on kurb, et see lõppes kukkumisega. Aga see on osa laskesuusatamisest ja seetõttu tuleb MK-sarja üldvõit kindlustada mõned päevad enne viimast võistlust, et vältida selliseid olukordi. Aga ma pean ütlema, et see polnud kindlasti Preussi sihilik või paha käitumine. Muidugi on kurb ja me kõik ootasime teistsugust lõppu, aga spordis juhtub ka nii. Ja peame mõtlema ka sellele, et Preuss juhtis MK-sarja kogu hooaja, ta oli MM-il väga hea, ta on nii kaua selle nimel võidelnud ja tahan teda võidu puhul õnnitleda. Tean, et see olukord muudab Lou Jeanmonnot veelgi tugevamaks.

Olen kindel, et ta võidab millalgi kristallgloobuse.

Ma ei saa seda öelda. Ta väärib seda, aga see on sport ja kunagi ei tea, mis homme juhtub. Tuleb võtta, mis antakse. Muidugi see raske lõpp muudab teda tugevamaks ja ta saab sellest üle.

Martin, sul on Eestis endiselt palju fänne. Räägi, kuidas sul praegu läheb?

Aitäh! Seda on väga tore kuulda. Kahjuks pole ma kunagi Eestis käinud.

Võid tulla 2027. aastal maailmameistrivõistlustele.

Tulen kindlasti MM-ile! Tahan väga Eestit avastada. Aga elu on hea, olen nüüd tegev rahvusvahelises olümpiakomitees, proovin aidata vormida nii suve- kui taliolümpia tulevikku. Tulin just Ateenast, kus valisime uue presidendi ja ootan juba põnevusega, et saaks nii imelise inimesega koos töötada ja olümpiamängude tulevikku kujundada. Sport ja laskesuusatamine on mulle palju andnud, naudin siiani trennitegemist, suusatamist. Aga on ka hea tunda, et saan midagi tagasi anda, see on väga inspireeriv.

Mida ütleksid karjääri lõpetavadele vendadele Bödele? Tean, et tulid siia nende pärast.

Otsustasin tulla Oslosse, et nende karjääri tähistada. Minu sõnum neile on, et nautige kuni finišijooneni seda tunnet ja seda leeki, mis teie sees põleb, sest te ei tunne enam kunagi seda tunnet. Johannes ja Tarjei on aastatega näidanud, et nad on laskesuusalegendid, nad on nii palju saavutanud. Arvan, et nad hakkavad seda tunnet igatsema, teades, et nad on maailma parimad… seda tunnet ei koge nad enam kunagi, räägin enda kogemusest.