Petrõkina kullavõidust: ma ei saa siiamaani aru, mis toimus
Tallinnas peetud iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustel naiste üksiksõidus kuldmedali võitnud Niina Petrõkina tunnistas, et talle pole siiani kohale jõudnud, millega ta hakkama sai.
"Ei ole kohale jõudnud. Ma ei tea, palju aega veel läheb, aga siiamaani ei saa aru, mis toimus," tunnistas Petrõkina "Ringvaates".
"Alguses see hooaeg oli raske minu jaoks, sest ei tulnud välja kõik nii, nagu ma tahaks. Oli väga palju ebaõnnestumisi, aga kõik ebaõnnestumised aitasid mind treeningutel.
Seekord hakkasin enne Euroopa meistrivõistlusi valmistuma umbes kolm nädalat varem, iga trenn läksin mõttega, et olen praegu Euroopa meistrivõistlustel – treeningul sõitsin iga kava mõttega, nagu sõidan Euroopa meistrivõistlustel. Ja see tuligi välja, ma lihtsalt olin enda sees ja tundsin oma keha ja kõik hüpped tulid välja," selgitas Petrõkina enda meelestatust.
Petrõkina rääkis, et teda ei mõjutanud üldse see, et lühikavas oli üks kohtunik skoori sisestamisel eksinud ja seetõttu sai ta lühikavas teise koha. "See hõbemedal on ka minu jaoks väga oluline ja eriline. Ja mulle ka ei meeldi sõita viimasena, sest see pinge kasvab veel suuremaks, kuna sa ootad peaaegu tund aega pärast soojendust," selgitas ta. "Nii et mida varem sõidan, seda parem."
"Unustasin ära, et meil toimus lühikava ja mis seal oli, vabakava minu jaoks oli uus võistlus," jätkas ta. "Närv oli muidugi sees. Kuue minuti soojendusel jalad värisesid, aga pärast kuidagi sain rahuneda maha. Natukene jalutasin enne starti ja püüdsin seda hetke, et olin enda sees ja tundsin kõike, mida ma tegin."
"Vaatasin jääle, ma ei vaadanud inimeste poole, ma ei vaadanud kohtunike poole," rääkis Petrõkina, kuidas ta lülitas välja fännide kisakoori. "Proovisin tunda oma keha, kuidas ma hingan, mida ma teen ja kontrollisin iga liigutust. Kui sa teed lõpuni iga liigutuse kavas, see muidugi aitab. Jah, see on raske, see võtab energiat, aga kui sa tahad sõita hästi kava, siis on vaja teha kõik lõpuni."
Eelmine hooaeg jäi Petrõkinal luumurru tõttu poolikuks, aga tegelikult on ta aastaid võidelnud ka verehaigusega, mille tõttu ei saanud ta vahepeal sporti teha. "See on päris pikk lugu, et võib-olla kui ma lõpetan sportlaskarjääri ära, annan suure intervjuu. Aga praegu mind midagi ei sega ja kõik on korras, nii et ma arvan, selle teema võib jätta vahele," ütles Petrõkina. "See ei ole ebamugav, lihtsalt see on liiga pikk ja see kuidagi ei mõjuta praegu seda olukorda, mis toimub."
Ühes võidujärgses intervjuus tänas Petrõkina oma abikaasat, aga nüüd rõhutas ta, et see oli eksimus. "See oli viga! Mul oli nii palju emotsioone ja ma ei kontrollinud oma sõnu," naeris ta.
Küsimusele, kas ta on valmis oma isiklikust elust ja suhetest avalikult rääkima, vastas Petrõkina: "Ma arvan, et sport on sport ja elu on elu ja ma arvan, et isiklik elu peab olema isiklik, nii et ma ei hakka sellest rääkima."
Kas see suur õnnestumine paneb suuremad pinged peale? "Muidugi," vastas Petrõkina kohe. "Pingeid on veel rohkem, sest ma tean, et pärast sellist suurt võistlust ja head tulemust tuleb selline koormuse langetamine ja võib-olla järgmised võistlused mul ei tule nii suurepäraselt ja nii heal tasemel, aga maailmameistrivõistlusteni on veel aega, nii et ma arvan, et kasvatame seda vormi ja siis ma saan veel paremini näidata oma sõitu."
Toimetaja: Maarja Värv