"Spordis ainult tüdrukud" | Kas ja kuidas olla trendikas toituja?
Raadio 2 ja ERR-i sporditoimetuse taskuhäälingu "Spordis ainult tüdrukud" teise hooaja kümnendas osas räägivad saatejuhid Debora Saarnak ja Maarja Värv sporditoitumisest ja selle trendidest, külas on toitumisspetsialist Teele Tiidt.
Saates vastas Tiidt muuhulgas küsimustele, kas sportlased võivad pühade ajal mõõdutundetult süüa; kuidas suurest söömingust taastuda; mis üldse on sporditoitumine; millised on sporditoitumise trendid; kas Eesti sportlased on trendikad sööjad; kui palju Eesti sportlased üldse toitumise peale mõtlevad; kuidas peaks trennide järgi toidukorrad jaotama; mida süüa enne ja pärast trenni; millal peaks pärast treeningut sööma; kas treening- ja puhkepäevadel on söögid erinevad; kas toiduga on võimalik sooritusvõimet parandada.
"Sporditoitumine tugineb väga suures osas sporditeadusele ehk siis me võtame spordi ja spordifüsioloogia, missugused on need vajadused treeningkoormusest tulenevalt ja kuidas me saame erinevate toitumisstrateegiatega, sealhulgas siis vedelikustrateegiat, toetada. Just seda sooritusvõimet ja taastumist, püsida terve," selgitas Tiidt. "Sest sportlane ei saa treenida, kui ta on haige või vigastatud. Tema esmane vajadus on hoolitseda oma keha eest, siis saab ta teha oma tööd. Nii et see on selline üldine kontseptsioon sellest. Võrreldes selle tavapärase või tasakaalustatud toitumisega on erinevus lihtsalt selles, et peame arvestama ka sportlase päevakavaga, paneme sinna erinevad toidukorrad. Need toidukorrad ei ole alati tasakaalus, sest kui näiteks võtame treeningeelse või treeningaegse toitumise, kui see treeningeelne toitumine on väga lähedal sellele sooritusele, siis me võtame sealt välja rasvaallikad, valguallikad ja kiudaineallika, mida tavainimene tegelikult võiks regulaarselt tarbida. Sest me vajame siis kiiremini imenduvaid süsivesikuid, et see oleks kehale hõlpsamini vastu võetav, omastatav ja siis on ka mugavustunne treeningu ajal ja energiat on natukene rohkem. Aga see ei tähenda, et need siis väljaspool seda treeninguaega ei peaks samamoodi täitma neid muid vajadusi."
See, et treening- ja puhkepäevadel on toitumine natuke erinev, on Tiidti sõnul viimaste aastate trend. "See on võib-olla sellise viimase viie-kümne aasta suund pigem, varem sellele nii palju tähelepanu ei pööratud. Aga põhimõtteliselt on selline kontseptsioon nagu anna energiat selle konkreetse, spetsiifilise koormuse jaoks," selgitas ta. "Ehk siis sportlasel ei ole ju täpselt ühesugused treeningud kogu aeg, sportlasel on hästi erinevad treeningud. Mõni on rahulik, aeroobne, selline pikem võib-olla, taastavama iseloomuga, siis on jõutreeningud, mida on ka väga erinevaid variante. Siis seal kõrval on intensiivsed treeningud, mis arendavad just seda anaeroobset võimekust, siis on tehnilised elemendid, mida nad harjutavad. Need treeningud on erinevad ja vastavalt sellele me püüame siis ka toitumisega toetada seda, et keha oleks valmis pingutama, et ei tekiks ärakukkumist treeningu või võistluse ajal. Ja samamoodi, kuidas see taastumisprotsess kiiremini käima panna, nii et sa oleksid järgmiseks pingutuseks valmis ja samas su keha tõesti suudaks pingutada ja oleks ka terve."
Kas päriselt ka on võimalik toiduga sooritust parandada? "Loomulikult! Näiteks seesama, et ma ei söö pikalt enne treeningut või siis ma ei söö enne võistlust, sest vahel on ka see, et tekib ärevus, mis üldjuhul paneb seedetrakti kiiremini tööle. Kui on konkreetselt kõhulahtisus, siis me oleme vedelikupuuduses. Kolme- kuni viieprotsendilise vedelikupuudus kehamassist halvendab sooritusvõimet 10 kuni 15 protsenti," avaldas Tiidt. "Okei, 100 meetri puhul mõtlete, et mis see siis on, ajaliselt see ei ole väga suur asi. Aga kui on millimeetrite või millisekundite küsimus, siis võib-olla jäi sinna taha. Mida pikemaks see distants ja kestus läheb, seda suurem on see ajaline kaotus. Kui me puhtalt juba vedelikupuuduse puhul arvutame seda, siis tegelikult on see ju päris suur vahe. Aga samamoodi ka toit. Kui mul ei ole piisavalt energiavarusid, millest energiat toota, siis mu keha lihtsalt väsib kiiremini. Tekib piimhape kiiremini, tuleb nii-öelda see sein ette või haamer või kuidas kellelgi see väljend on. See väsimuse või kurnatuse teke, kus sa ei suuda enam pingutada, tekib niikuinii. Lihtsalt, kas ma olen selleks paremini valmistunud, suudan seda edasi lükata või mitte?"
Tiidt ütles, et tema hinnangul on Eestis väga suur ressurss kasutamata sporditoitumise näol. "Ma usun, et see võiks olla arenenum. See on asi, milles me oleme natukene teistest riikidest maas. Kui seda ressurssi pakutakse, siis selle võiks ära kasutada," sõnas ta.
Kuula kogu vestlust juuresolevast klipist, R2 kodulehelt, Eesti Raadio äpist või Spotifyst!
* * *

"Spordis ainult tüdrukud" on ERR-i sporditoimetuse taskuhäälinguvormis saade, kus naisspordiajakirjanikud vestlevad erinevatel teemadel naistega spordis ja spordist. Saatejuhid on Debora Saarnak ja Maarja Värv, helirežissöör Algis Pauljukaitis.
Kui sul on saatejuhtidele küsimusi või ettepanekuid, milliseid teemasid võiks lahata ja keda külla kutsuda, siis kirjuta meile aadressil [email protected].
Toimetaja: Maarja Värv