Kümne hulka jõudsid järgnevad teemad (vabas järjestuses): iluuisutaja Niina Petrõkina tõusud ja mõõnad; vehklejate edu ehk Nelli Differt olümpial neljas ja Irina Embrich Euroopa meister; kodune rühmvõimlemise MM; Kelly Sildaru vigastus; ujuja Eneli Jefimova üliedukas aasta; Kristin Läti hooaeg; kergejõustikukokteil ehk jooksualadest ja kõrgushüppest; laskesuusanaiste edukas MM; Eesti Olümpiakomitee presidendiks valiti Kersti Kaljulaid.

"Ma arvan, et meil on olnud säravamaid aastaid, aga võib-olla, mis seda aastat jääb iseloomustama, on võimalus väga paljude asjade üle järele mõelda ja sealt teha siis järeldusi nii ühes kui teises valdkonnas, nii halvas kui heas," arutles Süvari. "Olles selline üsna viljakas tõlk, siis tõlkimisraamatutest on mulle jäänud meelde see, mida ma olen ka endale elus kõrva taha pannud, et iga ebaõnnestumine ei ole ebaõnnestumine. Mõni ebaõnnestumine on hoopis võit ja ma tunnetan seda sellest aastast. Kui olid siin meil mõningad sellised asjad, mida võiks hinnata põrumisena, siis me järgmisel ja ülejärgmisel aastal, kui on ka olümpia-aasta, näeme, kas need ka tegelikult olid põrumised või on nendest just tehtud see edasiminek ja edasiliikumine."

"Mina ütleksin, et Eesti naine on spordis jätkuvalt suures pildis, mis on väga oluline ja eriti kui paar viimast aastat tagasi võtta, siis vahepeal oligi nurin, et mehed ei võta selliseid suuri medaleid ja ei paista silma, et naised on seal esiplaanil ja kogu raskus on nende õlul, siis nüüd, kui meil ka meeste poole peal tuli säravam aasta, siis õnneks naised ei langenud tegelikult ära," rääkis Säärits. "Meil on olümpiaalade ja mitteolümpiaalade, võistkondade… Kui me võtame kõik populaarsemad alad ja mittepopulaarsemad alad, igal pool on meil tegelikult silmapaistvaid naissportlasi. Medalivõitjaid medalile lähedale olijaid, tiime, pallimängijaid välisliigades. Selliseid uusi ja põnevaid asju oli ja juhtimises, ütleme, haarasime siis naiste poolelt ohjad – ootused, et läheme ainult paremaks."

"Ja mis mulle head meelt teeb, on see, et on kogenumaid ja on nooremaid naissportlasi ja ma tahaks, et spordisüsteem kindlasti mõistaks seda, et naistele tuleb õlg alla panna natuke teistmoodi, arvestades, kuidas see areng on, missugune on perearendamise logistika naisel sportlasena ja inimesena. Et ei vaadataks ainult numbreid, vaid nähtaks ka inimest," lõpetas Säärits.

Ka "Spordis ainult tüdrukud" podcast'il on lõppemas eriline aasta, kuna veebruaris saadi Eesti Spordiajakirjanike Seltsi parimate tööde konkursil audiokategoorias esikoht. "Mina tunnen kõige rohkem rõõmu selle üle, et väga kerge on saada siia külalisi. Me tunneme, ma tunnen, et me oleme suutnud luua mingisuguse platvormi, kuhu naised tahavad tulla, nad tahavad ausalt rääkida, meil on väga toredad avameelsed vestlused siin ja ma näen, et see läheb neile endale korda," rõõmustas Saarnak. "Minu jaoks see on kõige suurem võit, see preemia, mis me seal aasta alguses saime, see mul on ka juba meelest läinud. Mina iga päev ikka mõtlen selle üle, et see on kõige suurem võit, et sportlased tahavad meile siin külas käia."

Kuula kogu vestlust juuresolevast klipist, R2 kodulehelt, Eesti Raadio äpist või Spotifyst!

* * *

"Spordis ainult tüdrukud" on ERR-i sporditoimetuse taskuhäälinguvormis saade, kus naisspordiajakirjanikud vestlevad erinevatel teemadel naistega spordis ja spordist. Saatejuhid on Debora Saarnak ja Maarja Värv, helirežissöör Algis Pauljukaitis.

Kui sul on saatejuhtidele küsimusi või ettepanekuid, milliseid teemasid võiks lahata ja keda külla kutsuda, siis kirjuta meile aadressil [email protected].