Kääriku Kärajad" on ühelt poolt Eesti spordi traditsioone austav, kuid teiselt poolt just tulevikku vaatav konverents. Seekordne rõhuasetus tõmbas silmnähtaval hulgal tähelepanu – esinejad, teiste seas president Kersti Kaljulaid, Holger Peel, Allar Raja, Kert Toobal, Helen Nelis-Naukas, Heiki Nabi ja Harri Lill, huvitasid kahtlemata ka ajakirjanikke.

Väga konkreetse ja selge arvamuse Eesti tippspordi olukorra kohta ütles paneelarutelus välja kurlingu MM-hõbe, 2026. aasta taliolümpiamängudelt medalit sihtiv Harri Lill, kellel olemas kogemus tööst ka alaliidu eesotsas.

"Eesti spordis laiemalt oleme väga tugevalt alarahastatud. Võib-olla see on ebamugav asi, mida välja öelda, aga sul on alaliidud, kes peaks tegema suurema osa tööst, kes on väga madalalt rahastatud. Seetõttu vaatavad sportlased väga tihti alaliidu otsa, et miks ei võiks teha rohkem asju ja rohkem sportlast toetada," ütles Lill.

"Kokkuvõttes peame otsustama, mida me sportlastelt tahame. Kas tahame olümpiamedaleid või lihtsalt maailmas enam-vähem pildis olla," lisas ta.

Lill rääkis, et koos Marie Kaldveega sihitakse 2026. aastal toimuvatel olümpiamängudel medalit, aga seda tehakse konkurentide vastu, kelle eelarve on võrreldes Eesti sportlastega kümnekordne. "Kui vaatan, palju investeerivad meie konkurendid või investeerivad teised riigid, siis lihtsalt mastaap, millega võistleme, on väga erinev," ütles ta.

"Ma ei arvagi, et Eesti väikese riigina peaks panema sama palju raha sporti kui Suurbritannia või mõni teine suur riik, aga peame aru saama, kus me oleme ja mida me tahame spordisüsteemist väljundina saada," rääkis Lill. "See aitaks ka rahalisi vahendeid paremini sihtida."

"Me üritame teha olemasolevate vahenditega maksimumi, aga palju on võimaluses ja juhuses kinni, et saaksid tulemuse teha. Garantiid on spordis alati raske anda, peame võimalikult targalt oma raha kasutama ja saama aru, mida me saada tahame," lõpetas kurlingumängija.

Kääriku Spordikeskuse juht: võib-olla järgmine aasta räägime rahast

Konverentsi vedas Kääriku Spordikeskus ja selle juht Kristjan Karis. ""Kääriku Kärajad" ongi käramiseks. Selle eesmärk on spordirahvas kokku tuua ja ongi erinevad valdkonnad olnud. Seekord arusaadavalt oli olümpia-aasta ja suund oli koos Eesti Olümpiakomiteega korraldada selline konverents, kus räägime tippspordist, saavutusspordist ja kuidas sinna jõuda," selgitas Karis.

"Nägime siin kuidas teemad olid väga laiad - treenerid, raha, emotsioonid, sponsorlus ja kõik teemad. Käsitlus oligi saavutus- ja tippspordile suunatud," lisas ta.

Tippspordist rääkides jõuab jutt alatihti rahani ning Karis pakkus välja, et järgmisel aastal võibki konverentsi põhiteemaks saada rahastus. "Eks ta nii on, meil siin keskuses ka investeeringud nõuavad raha. Treenerid vajavad raha, kõik tööd vajavad. Siin räägiti ka, et mis variandid üldse on, et raha juurde tuua. Väga palju lahendusi pole, riigi otsa ka vaadata ei saa. Võib-olla järgmine aasta räägime, kuidas raha kohale tuua," ütles ta.

Tema õnneks ei ole aga Eesti spordirahvas kuigi arg ning konverentsil saavad kokku tulla kõik valdkonnad. "Kärajate mõte ongi kärajad, mitte loengute pidamine. Siin võib-olla lava peal ollakse veidi vaiksemad, aga samas kui siin õhtul vabal ajal sai räägitud, siis olid kõik avatud ja rääkisid sellest, mida vaja. Selles mõte ongi, et spordirahvas tuleks kokku ja räägiks vabalt asjadest," rääkis ta.

"Mulle meeldis üldine taust, mida oleme tasakesi proovinud siin keskuses ja Tehvandil järjest rohkem arendada. Et sport oleks laiapõhjalisem, vaataksime ka füsiot, tarkust, innovatsiooni, andmeid ja mitte ainult seda, kuidas me siin ehitame ja betooni valame. Et sisu oleks olemas," lisas Karis. "Seda me kuulsime palju, kogu see tegevus peab olema kompleksne. Sa ei saa teha ainult ühte osa."