Rakvere linnavolikogu 21 liikmest pooldas laenu võtmist 12, vastuhääli oli 8 ja erapooletuks jäi üks saadik.

Rakvere jalgpallihalli ehituseks tehti neli pakkumist. Odavaimalt oli halli valmis ehitama Revin Grupp, kelle pakkumus oli ilma käibemaksuta 5 329 000 eurot.

Riigilt sai Rakvere linn halli rajamise toetuseks 2,2 miljonit eurot.

Jalgpallihallide toetuse projekti raames toetas riik Virumaale kolme jalgpallihalli rajamist. Lisaks Rakverele said toetust Narva, kus hall peaks valmis saama eeloleval sügisel, ja Jõhvi, kes toetusest loobus. Jõhvi 1,5-miljonilise toetuse jagas riik Pärnu ja Rakvere halli vahel.

Enne volikogu istungit kirjutas linnapea Triin Varek sotsiaalmeedias järgmist: "Kui volikogu otsustab halli mitte ehitada, tuleb tagastada ka riigilt saadud toetus 2,2 miljonit, millest ca 200 000 on kulunud eeltöödeks, sh 2 projekti koostamiseks. Arvestades praeguse valitsuse suhtumist ja kärpeplaane, pole sarnaseid toetusi omavalitsustele lähiaastatel mõtet loota. Isiklikult arvan, et jalgpallihalli olemasolu maakonnas on oluline.

Seetõttu püüdsin leida toetust ka erasektorist ja olen Ivar Paplavskisele ja Bauroc Eesti pereettevõttele südamest tänulik selle toetuse eest, mida halli valmimisel nad on valmis ülalpidamiskuludesse panustama. 100 000 eurot aastas on väga suur toetus!

Linna laenuvõimekus on hea, hetkel lubatud 80%-st 18%. Ehitusmaksumusest tulenevalt oleks vaja võtta ca 5 miljonit laenu ja siis on laenu % ca 24."