"Väga raske on olla," ütles Differt Eesti ajakirjanikele, ja puhkes pisaraisse. "Tegelikult on hästi valus. Mul on lihtsalt nii kahju sellest, et ma ei kasutanud oma võimalust ära. See võimalus anti ja samamoodi ta kahjuks läks ka. Aga see on vehklemine, see on sport ja elu läheb alati edasi. Aga neljas koht on jama, nagu Kaido Kaaberma on öelnud. Kahjuks nii läks."

"Ma ei oska veel vastata, [mille taha see jäi], sest ma ise oma peas ei suuda veel analüüsida, mis seal matšis toimus," jätkas Differt. "Ma arvan lihtsalt, et ma seisul 13:12, kui juhtisin, oleksin pidanud natuke julgemalt minema ja torkama, mitte tahtma nii väga välja mängida neid torkeid. Kahjuks sinna see läks."

Differt alustas enda olümpiadebüüti kolme järjestikuse matšiga, kus sai võidu lisatorkega. Poolfinaalis pidi ta tunnistama maailma esinumbri Vivian Kongi 15:11 paremust. "Mu plaan oli vehelda viis matši ja need kõik võita. Kahjuks ma võitsin kolm ja kaotasin kaks. Loomulikult on olnud väga vägev päev ja vägevad võidud, palju emotsioone nii mulle kui kõigile vaatajatele, aga ma oleks tahtnud, et see oleks lõppenud teistmoodi," nentis ta. "Kõik see atmosfäär siin, nii palju eestlasi saalis, vehelda sellise publiku ees – see on väga äge. Lihtsalt mul jääb väga kripeldama see viimane torge."

Kõige magusamaks pidas Differt võitu veerandfinaalis, kus alistas itaallanna Alberta Santuccio lisaajal 10:9. "Tema on minu jaoks ebamugav vastane ja loomulikult ma olin väga õnnelik, et selle lõputorke ära torkasin. Aga ka eelmised matšid," hindas ta, tehes nalja ka kolme järjestikuse lisaaja üle: "Õudne, ma tean! Aga see ongi vehklemine, vahet ei ole, kas võidad 15:0 või 15:14. Võidab see, kes teeb vähemalt ühe torke rohkem kui vastane."

"See [päev] näitas seda, et olen suuteline vehklema olümpial neljanda koha eest, aga kahjuks mitte rohkemat," lisas Differt nukralt.

Poolfinaal Kongiga oli ka alguses tasavägine, aga lõpuks pani Hong Kongi esindaja enda paremuse maksma. "See üks torge seisul 10:10, mis tegelikult oli minu fraas ja tema torkas. Võib-olla sellest lasin ennast natuke liiga palju häirida," mõtiskles Differt. "Oleksin pidanud seal jääma natuke rahulikumaks ja kainet mõistust säilitama, võib-olla tahtsin natuke liiga kiiresti hakata tagasi tegema ja sealt kahjuks kärises."

Differt ütles, et kuigi päev oli pikk, oli ta veel ka medalimatšis värske. "Ei saa öelda, et väsinud oleksin olnud, sinna taha kindlasti see võit ei jäänud. Nagu ma ütlesin, olin valmis vehklema viit matši," sõnas ta. "Füüsiliselt ja vaimselt oli kõik okei. Loomulikult ma seda medalit väga tahtsin, aga kahjuks nüüd vaatan seda teiste kaelas. Ma olen olümpia neljas, mitte medalist."

Küsimusele, kas ta aja möödudes hakkab seda neljandat kohta rohkem hindama, vastas Differt: "Kindlasti. Ma saangi aru, et see ongi suur asi. Aga. Aga. Sportlased tulevad võitma ja kedagi ei rahulda see neljas koht."

Nüüd jääb Differt 4. augustini Pariisi, kus tähistab ühtlasi koos perega ema 60. sünnipäeva. "Kindlasti võtan pärast seda aja maha, et vaadata, mis elus edasi tuleb," sõnas 34-aastane Differt, kes ei välistanud, et teeb kaasa ka järgmise olümpiatsükli.

Differt avaldas tänu ka kõikidele pöidlahoidjatele ja kaasaelajatele: "Olen hästi tänulik kõigile, kes siia saali tulid, kes on telekast vaadanud. Mu telefoni on täna meeletult palju teavitusi tulnud, ma pole neist ühtegi lugenud, aga ma näen, et nad on tulnud. See on väga äge, kuidas eestlased sportlastele kaasa elavad ja ma loodan, et olümpia esimene päev pakkus kõigile hea emotsiooni ja me saame siit veel paremini edasi minna."