Tööle läinud Differt: mulle meeldib, et saan inimesi aidata
Pühade ajal oli saates "Jõulud ETV-ga" külas vehkleja Nelli Differt, kes hiljuti avaldas, et pidi sportlaskarjääri kõrvalt taas tööle minema. Differt ütles, et ühelt poolt oli tegemist majandusliku otsusega, teisalt aga võimaldab füsioterapeudi amet teha tal seda, mis talle meeldib – inimesi aidata.
Differt oli tänavu Pariisi olümpial Eesti koondise edukaim sportlane, saades epeevehklemises neljanda koha. Seejuures jäi pronks vaid torke kaugusele. Alguses oli Differt üsna pettunud, aga ajapikku on ta hakanud seda kõike teistmoodi hindama. Küsimusele, kuidas ta praegu mõtleb sellele, millega ta Pariisis hakkama sai, vastas Differt: "Eks ma praegu mõtlengi tegelikult sellele, et tohutult palju häid emotsioone sain ja see kindlasti oli minu selle aasta üks ilusamaid hetki, kogu see 27. juuli ja kõik see seonduv. Aga ma ikka nutan taga seda ühte torget, sest see oli väga valus torge, mis tegemata jäi. Samas, ma tegin kolmes matšis just selle otsustava torke ja oleks võinud ka ju minna nii, et ka neid torkeid poleks olnud."
"Võtan pigem ikkagi niimoodi, et see kogemus andis mulle nii ilusad emotsioonid ja neid emotsioone mulle meeldib rohkem koguda kui asju. Medal jäi jah toomata, aga emotsioonid ma sealt sain," lisas Differt.
Differt jõudis senise karjääri tipphetkeni sportlase kohta väärikas eas ja veel alal, mille kodune konkurents on karm. Kuidas on Differt jõudnud enda aja ära oodata? "Ma arvan, et minus on vist olnud kogu aeg mingi sisemine soov midagi saavutada ja kuhugi jõuda. Loomulikult ma ei ärka iga hommik mõttega, et ma pean saama olümpiavõitjaks – võib-olla just oleks pidanud seda tegema –, aga mulle lihtsalt on meeldinud kogu see protsess, mulle meeldib trenni teha," selgitas Differt. "Vehklemine on olnud minu suur armastus kõik need aastad. Ma arvan, et pigem see on olnud see, miks ma ei lõpetanud varem ära ja kindlasti on aidanud kaasa see, et mul on olnud kogu aeg mingi muu elu ka. Vehklemine ei ole olnud ainult minu üks asi elus, vaid ma olen teinud seda teiste asjade kõrvalt ja võib-olla sellepärast on ka see armastus selle ala vastu nii tugevasti säilinud."
Hiljuti avaldas Differt, et kuna EOK B-taseme palgaga pole võimalik ära elada, naasis ta tööle füsioterapeudina Läänemaa Haiglas. "Eks seal oli neid mõlemaid tahke selles otsuses. Jah, majanduslik mõte ka ikka loomulikult, aga samas ka see, et mulle lihtsalt meeldib see, et mul ongi kaks rolli elus," ütles Differt. "Ja Haapsalus ikkagi oli väga suur puudus füsioterapeudi järele. Mõtlesin, et teen siis sellise jõulukingi inimestele ja lähen juba detsembris tööle ja aitan natukene hädalisi hädast välja."
Saatejuhi küsimusele, kui palju ta seda tööd teeb ja kas ka tema saaks Differti vastuvõtule minna, vastas ta: "Mul on praegu tehtud jaanuari graafik lahti, ma tõesti ei tea tegelikult, palju seal inimesi hetkel tekkinud on, aga minu teada läbi digiregistratuuri saab registreerida. Nii et kellel saatekiri on olemas, siis miks mitte Haapsallu tulla."
"Aastate jooksul on mu kõige noorem patsient olnud alla kaheaastane ja kõige vanem 92-93. Nii et põhimõtteliselt kogu elu, mis siis sinna vahele jääb," kirjeldas Differt, kes on tema patsiendid.
Kui kunagi sportlaskarjäär saab läbi, jätkad füsioterapeudina? "Ega ma ei tea, võib-olla tuleb mõni järgmine tee minu ellu. Eks näis, aga mulle väga meeldib see amet," rääkis Differt. "See annab mulle seda, mis mulle elus meeldib – saan inimesi aidata. Ma näen edu, kui neil hästi läheb. Ja see tekitab sellist rahulolutunnet. Kindlasti mulle meeldib see amet, aga mine tea, võib-olla on elul veel midagi."
Kas Differtil on järgmiseks aastaks ka mingi kindel soov juba välja mõeldud? "Ma arvan, et iga sportlane tahab ikkagi saavutada kõrgeid kohti ja ma olen öelnud välja, et mulle medalid meeldivad ja ma kannan ainult kulda, nii et miks mitte mõnda saavutada," muheles ta.
Differt rääkis ka enda jõulutraditsioonidest ja jõulutoitudest. Kas sportlae võib pühade ajal mõõdutundetult süüa, tunda end hästi, vedeleda pidžaamas ja siis minna trenni 27. detsembril? "Ma arvan, et võib, aga samas ükski sportlane vist ei oskaks niimoodi," mõtiskles Differt. "Ma ei tea, ma ise ka ei taha ennast lõhki süüa, ega see tunne ju hea ei ole. Ja pigem liikumine käib kogu aeg igapäevaselt minu elu juurde, ma ilma selleta ei oska. Et pigem siis ei ikkagi."
"Korralikku trenni veel mitte, sest ma just põdesin üsna raskelt grippi, aga ikkagi kerge liigutamine käib kogu aeg asja juurde," lisas Differt, et tema treeningud olid pühade ajal rahulikud.
Toimetaja: Maarja Värv
Allikas: "Jõulud ETV-ga"