Kilumetsa ametinimetus Pariisi olümpial oli head spotter ehk peahoiataja, kes annab ülekande režissöörile juhtnööre parasjagu toimuva kohta. "Mul oli kaks ülesannet, esiteks ettevalmistustöö. Me jutustame lugusid - selleks peab teadma, kes on favoriidid, kuidas nad jooksevad, kus võib oodata suuri duelle, et seda lugu pildi kaudu jutustada. Teiseks tuleb jooksul silma peal hoida ja käratada. Marek saab aru, registreerib ja kaameramehed teavad tema käskluste peale, kuidas käituda. See on ahel ja mina peaksin olema ala tundja," rääkis Kilumets esmaspäeva õhtul saates "Ringvaade suvel".

Tavaliselt kergejõustiku suurvõistluste ajal kommentaatoritööd tegeva Kilumetsa sõnul jälgis ta olümpial toimuvat ka selle pilgu läbi. "See oli kindlasti väga suur pluss, et ta mitte ainult ei tunne sporti, vaid see külg juurde: kui ta on harjunud kommenteerima ja ütleb, et miks see režissöör seda ei näita, siis nüüd ta istus kõrvale ja ütles, et palun, siin on see, mida me peame näitama!" sõnas Miil.

"Ma olin režissöör, kes tegi kergejõustikuareenil jooksualasid. Meie toodetud pilt läks kogu maailma. Kergejõustikku toodetakse tänapäeval viie erineva tiimiga: horisontaal- ja vertikaalhüpped, pikad heited, jooksualad. Kogu see arv on ligi 180 inimest, meie tiimis oli 60+ inimest 30 eestlasega," selgitas Miil kulisside taga toimuvat.

Pariisi olümpiamängude kergejõustikuprogrammi tipphetkeks oli paljude eestlaste jaoks kahtlemata kümnevõistlus, kus alati emotsionaalne Janek Õiglane saavutas lõpuks viienda koha. "See oli väga eriline tunne," kinnitas Miil. "See oleks võinud olla ka keegi teisest rahvusest sportlane, aga see, et su oma mees on seal, sa näed nii ehedat emotsiooni, seda suurt pingutust ja kuidas kõik on lõppenud, on see televisioon kõige paremas mõttes. Draama, kusagil keegi võidab ja kaotab ning keegi, kes on lihtsalt nii tühi."

"Fotofiniš, kolm meest on võrdse ajaga. "Juhan, Juhan, ajad-ajad-ajad!"... ma ütlen, et "ootame". Kinnitus tuli, võitja on teada: "miks see seal nutab? Kas ta nutab, et ta jäi medalita või nutab, sest sai teada, et sai medali?" Need on hetked, kus me peame operatiivselt tegutsema. Õiged inimesed peavad olema õigel hetkel pildis," tõi Kilumets näite töö kiireloomulisusest.

Töö jooksualade tiimis tähendas muidugi ka, et miljardite inimesteni toodi paljuoodatud meeste 100 meetri jooksu finaal, kus võidukat Noah Lylesi ja neljanda koha saanud Akani Simbinet jäi lõpuks lahutama vaid kolm sajandikku. Aegade kiireimas finaalis said kõik mehed kirja aja alla kümne sekundi ning mahtusid kaheksakesi 12 sajandiku sisse.

"Minule tähendas see, et nüüd ei tohi käkkida, Juhan! Jälgisin nii pingsalt fotofinišit, seal oligi väga tasavägine ja olin kindel, et Jamaica mees [Kishane] Thompson võitis ja hõikasin selle esimese hooga välja ka. Selgus ikkagi, et rind oli ees Lylesil. See tähendas, et ma pole mitte kunagi elus nii punnis silmadega mitte ühtegi asja vaadanud, et võimalikult kiiresti jõuaks lõplik ja õige informatsioon Marekini, kaamerameesteni," rääkis Kilumets.