Pariisi olümpiamängude ajal testis ITA kokku 4150 sportlast ja võttis neilt 6130 dopinguproovi. See tähendab, et testitud sai 39 protsenti mängudel osalenud atleetidest ehk neli protsenti enam kui 2021. aastal Tokyos ja kümme protsenti enam kui 2016. aastal Rio de Janeiros.

Mängude eel testiti agentuuri sõnul pea 90 protsenti sportlastest, kes olümpiamängudel osalesid. Nende juhtumite seas oli ka 40 erinevat antidopingu reeglite rikkumist, mida menetletakse selleks ettenähtud korras.

Mängudelt kogutud proove ja osasid enne mänge antud proove säilitatakse kümme aastat ning neid testitakse uuesti, kui vahepeal arenevad välja tõhusamad testimismeetodid.

Pariisi olümpiamängude päevil andsid positiivse dopinguproovi kaks judokat, üks kergejõustiklane, üks veealade sportlane ja üks poksija. Keelatud ainetena tuvastati anaboolseid steroide ja ühel juhtumil ka diureetikum.

Rahvusvaheline Olümpiakomitee moodustas Rahvusvahelise Testimisagentuuri 2016. aastal, et tuua dopinguvastasse võitlusesse senisest suuremat sõltumatust ja võimekust.