"Treeneriga (Tom Rushton – toim) rääkides otsustasime minna 400 meetris starti. Rohkem on neid plusse kui miinuseid. Ega ma sealt väga palju ei oota – see on kõrvalala ja ma ei ole eraldi ettevalmistust teinud. Ma sain üpriski hilja teada, et ma üldse 400 meetris ujuda saan. Aga jah. Põhiala on 200 meetrit liblikat. Kaks starti seekord minu "rituaali" jääb," tõdes 25-aastane Zirk Pariisi olümpiakülas toimunud pressikonverentsil.

Tänavustel Doha maailmameistrivõistlustel 200 meetri liblikdistantsil viiendat kohta saavutades ujus Zirk välja Eesti rekordi 1.55,48. Tulemus oli eestlase jaoks võimas. Järgmistel võistlustel pole Zirk rekordit rohkem parandanud.

"Väga raske on igal võistlusel ujuda isiklikku rekordit. Ilmselgelt on eesmärk ujuda alati nii lähedale kui võimalik," arutles ta. "Ma olen pigem selline ujuja, kes teeb ikkagi kõige paremad tulemused siis, kui olen puhanud ja ette valmistunud. Need ajad ja sooritused, mis ma hooaja jooksul olen teinud, on – ma ütleks – okeid olnud."

Eelmisel olümpial tuli meeste 200 meetri liblikujumises poolfinaali pääsemiseks näidata 1.55,96. Zirk on kindel, et seekord kujuneb edasipääsupiir tasemelt tugevamaks. "Tipp on natuke teravam kui varasemalt. Tasemelangus võib suhteliselt järsk olla, aga varem pole kunagi nii palju sportlasi poolfinaalikohtade peale võidelnud," tõdes ta. "See on väga huvitav olukord – enamikel sportlastest tuleb juba hommikul kõik lauale panna, et tagada pääs poolfinaali. Kaasa arvatud siis väga tugevatel ujujatel."

Maailmameistrivõistluste viiendat kohta olümpiatulemust hinnates aluseks võtta poleks lõpuni aus. Aasta alguses toimunud MM-i tase jäi tavapärasest lahjemaks – paljud ujumistipud otsustasid võistlusest olümpiat silmas pidades loobuda. Euroopa ujujatest on Zirgist tänavu tema põhidistantsil kiiremad olnud kümmekond meest. Zirgi juhendaja, Inglismaal sündinud ja Kanadas üles kasvanud Tom Rushtoni hinnangul tuleb eestlasel Pariisis eelujumisest edasi pääsemiseks igal juhul õnnestuda.

"Kregor on sportlaste võrdluses 200 meetri liblikujumises startijatest 21. kohal. Ta peab ujuma oma parimal tasemel," sõnas Rushton Eesti ajakirjanikele. "Ta näitas maailmameistrivõistlustel Dohas, et on võimeline seda tegema. Mõistagi loodame, et saame midagi sarnast näha ka Pariisi olümpial. Tema fookus on anda endast igas ringis parim ja siis teada saada, kui kaugele see viib."

Olümpiabassein on Pariisis omapärane – see rajati ajutiselt La Defense Arenale, kus tavapäraselt mängitakse näiteks ragbit ja korraldatakse kontserte. Pärast olümpiat võetakse bassein jälle koost lahti ja igapäevane tegevus n-ö taastub. Rajatise ehitusviis mõjutab paratamatult selle iseloomu. Vähemalt Zirk mõningast erinevust tunnetab.

"Ma olen tiitlivõistlustel nüüd kümme aastat käinud. Ma arvan, et see on üks madalamaid basseine. Kõik on regulatsioonidega paigas, aga tavaliselt on basseinid kolm ja rohkem meetrit sügavad. Siin, ma arvan, et on kaks ja pool. Oli natuke ootamatu, kui esimene kord võistlusbasseini hüppasin," tunnistas Zirk. "Ujumist see ei sega, aga ühe kiire basseini tunnus on selle sügavus. Eks näis, mis need võiduajad tulevad – selle põhjal justkui võiks arvata, et võib-olla ujutakse natukene aeglasemalt. Aga neid näiteid on minevikust igasuguseid. Ja lõpuks ikkagi on konkurentsi mõttes kõigil võrdsed tingimused."

Tartust pärit Zirk omab kokkupuuteid ka prantsuse ujumispublikuga. Eelmise, koroonatingimustes saadud olümpiakogemuse valguses on ta mõistagi rõõmus, et nüüd võisteldakse suurel areenil, mis ka rahvast täis tuleb.

"Mina olen viimased neli aastat teinud kaasa ühte Vahemere-tuuri, kus üks etapp on ka Lõuna-Prantsusmaal. See on väliujula – kui on ilus ilm, siis on seal päris palju inimesi. See aasta oli, ma ütleks, ekstrapalju. Olümpia kindlasti aitas sellele kaasa," rääkis Zirk. "Ja praegu on ujumismaailma kõige kuumem nimi prantslane Leon Marchand. Ma ootaksin, et publik on võimas ja tugev. Ja ujumine on alati olümpial üks vaadatumaid ja kaasaelatumaid alasid. Eks näis, kui palju lärmi prantslased suudavad teha. Aga ma arvan, et Leonile nad kindlasti elavad häälekalt kaasa."

400 meetri vabaltujumises toimuvad nii eelujumised kui finaal laupäeval, 27. juulil. 200 meetri liblikujumise eelujumised ja poolfinaalid on kavas teisipäeval, 30. juulil. Finaal ujutakse kolmapäeval, 31. juulil.