"AK. Nädal": kas väikese OM-delegatsiooni on põhjustanud Eesti spordijuhid?
Eestil on praeguse seisuga Pariisi mängudele kindlustatud üheksa olümpiakohta. See arv kindlasti kasvab, kuid siiski on oodata väikseimat delegatsiooni iseseisvuse taastamise järel. Kui ühe põhjusena nähakse raskemaks muutunud kvalifitseerumise süsteemi, siis leidis "Aktuaalne kaamera. Nädal" ka neid, kes leiavad, et ennekõike tuleb Eestis otsa vaadata kodusele spordi juhtimisele.
Kolm kuud enne aasta suurima spordipeo algust on Eestil kindlaid olümpiakohti üheksa, olles nii praeguse seisuga Pariisis esindatud vaid viiel alal. Eesti olümpiakomitee spordidirektori Martti Raju sõnul võiks prognoosi järgi koondis kasvada 25-liikmeliseks.
Taasiseseisvumise järel pole Eesti suveolümpiamängude delegatsioon kunagi varem alla 30 sportlase jäänud. Rekordaastatel, 2008 ja 2016, olime esindatud koguni 47 sportlasega.
"Kui hakata realistlikult vaatama, mis selles olümpiatsüklis on teistmoodi, siis esiteks loomulikult see, et tsükkel on kolme-, mitte nelja-aastane. Võrreldes eelmise tsükliga, mis oli viieaastane, kus meil oli tegelikult hirmsuur koondis oma riigi suuruse kohta, tundub, et see kolmeaastane meile ei sobi," rääkis Raju ERR-ile. "Teine, mis on kindlasti muutunud, on see, et laias laastus viiakse spordialadel meeste-naiste osakaal võrdseks ja tihtipeale see mõjutab tugevalt neid alasid, kus me konkureerime," selgitas Raju.
Lisaks välistele mõjuritele näeb endine riigikogu liige ja kahekordne OM-hõbe Jüri Jaanson ühe suure põhjusena, miks me nii väikesest koondisest räägime, siinset spordi juhtimist.
"Tippspordist räägib jälle [strateegiadokument] Eesti spordi arengu põhialused 2030. Seal on sellest juttu, kuidas riik peaks rahastama. Samas riik on tippspordi otsetoetusest, olümpia-ja tippspordi projektide rahastamisest taandunud. See on üks selline mõjur, mis viimase kahe ja poole aastaga on enam kui kuus miljonit eurot tippspordi rahastamisest ära võtnud," rääkis Jaanson.
Endine profirattur ja olümpiasportlane Rene Mandri leiab, et EOK-l on aastaid oma tegemistes rõhuasetus paigast ära olnud. "Minul isiklikult on tõesti mulje, et räägime Eestis hästi palju laste ja noorte liikumisest ja üldse rahva tervisest kui sellisest; EOK president ise on selles väga tugev eeskõneleja olnud. Fookus on Team Estonialt ära läinud," arvab Mandri. "EOK koridorides võiks olla ikkagi inimesed, kes rind kummis seisaksid ennekõike tippspordi eest ja kõneleks eelkõige selle eest. Mitte ei loodaks, et meil tulevad põlve otsas tulevikutegijad ühemeheprojektidena, vaid ikkagi töötaks pidevalt selle nimel, et meil mingi süsteem saaks paika, kus oleks garanteeritud tugisüsteem, mis aitab neid talente, kes noortespordist leitakse."
Ka Jaansoni arvates Eestis tippspordi kandepind aheneb. "Kui me kardame või ei hakka spordis ka kaotusi või madalamat taset, baastaset selgemalt rahastama, siis ei ole loota ka võite ja siis ei ole loota, et olümpiale pürgimist võetakse julgelt ette," sõnas kahekordne olümpiahõbe.
Pariisi olümpiamängud algavad 26. juulil ning koondise lõpliku koosseisu peab EOK täitevkomitee kinnitama sama kuu viiendaks päevaks.
Toimetaja: Anders Nõmm