Klassikalise jõutõstmise Euroopa meistrivõistlusi on Eestis peetud ka varem, seitse aastat tagasi. Küll on spordiala mastaapsus vahepealse ajaga kasvanud. Tartusse tulid kohale ligi 30 riigi koondised. Nähti maailma- ja Euroopa rekordeid, sealhulgas suurt õnnestumist Eesti sportlase poolt.

"Esimesel päeval kohe naistest oli väga tubli Gerlyn Mäepea, kes naiste kehakaalus kuni 52 kilogrammi saavutas kuuenda koha," lausus võistluste direktor Peep Päll ERR-ile. "Ja sai ka üksikala medali ehk lamadessurumise 90 kilogrammi."

"Me oleme igas kaalus oma võistlejad välja pannud ja selle tõttu on eestlastel päris hästi läinud. Täna hommikul püstitas Marelin Jüriado uue noorte maailmarekordi jõutõmbes kehakaalus kuni 84 kilogrammi tulemusega 202,5 kilogrammi."

Eesti viimase kümnendi vahest tuntuim jõutõstja Siim Rast sai kodusest tiitlivõistlustest innustust ja viis ennast heasse vormi. Rast, kel kuhjaga kogemusi, toob klassikalise ehk ilma spetsiaalvarustuseta jõutõstmise arengut vaadates välja olulisi tähelepanekuid. Pildile on tõusnud Lääne-Euroopa riigid.

"Varustusega jõutõstmine on pigem täielikus langustrendis. Kõige suurem muutus võib-olla ongi see, et kui varem oli maailmamängudel ainult varustusega jõutõstmine, siis nüüd järgmine kord on ka juba ilma varustuseta ehk siis klassikaline jõutõstmine, mis tähendab, et see ala kandepind koguaeg laieneb," lausus raskekaallane ja mitmekordne Euroopa meister.

"Ma arvan, et see võib olla lähema kümne aasta küsimus, kui see varustus on päris tagaplaanil ja klassika on number üks. See on kindlasti sportlastele lihtsam, abilistele lihtsam ja pealtvaatajatele ka lihtsam aru saada kogu selle spordi olemusest. Seal ei ole mingeid erilisi surumissärke, trikoosid, põlvesidemeid."

Tuleval aastal viiakse Tartus läbi jõutõstmise tudengite maailmameistrivõistlused.