X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Norra ja Ilvese treener: mulle meeldib olla see, keda võitja usaldab

Foto: Kuvatõmmis

Pea 20 aastat kestnud sportlaskarjääri jooksul kaks individuaalset MM-hõbedat teeninud ja nüüd Norra koondist juhendava Jan Schmidi sõnul on kahevõistlus omamoodi võimaluseks selgitada välja täiuslik põhjamaa sportlane.

Jan, kahevõistlus on algselt pärit Norrast ja kõik algas üle sajandi tagasi. Miks on Norra ala sünnipaik?

Norra on talvine riik, oleme kaugel põhjas. Sel kõigel on Norras alati traditsioon olnud. Kui minna sajandeid tagasi, siis see oli transpordiviis: suusatada sai kooli või ümber väikelinnade. Me kasvame üles selliselt – suusatades.

Kahevõistlus on alati andnud omamoodi võimaluse selgitada täiuslik põhjamaa sportlane. Norra on loomulik paik ka sellega alustamiseks, sest siin sündis arvatavasti suusatamine.

Kahevõistlus ei ole spordiala, mida harrastaksid massid, sest suusahüpped ei sobi kõigile. See on ühtlasi spordiala, kus valik langeb üpris varakult. 12-14-aastaselt leitakse järsku, et ehk olen suusahüppaja või siis hoopis murdmaasuusataja.

Kahevõistlust ei harrastata kunagi massiliselt, aga inimestele meeldib seda televisioonist vaadata. Kui meid näidatakse rahvusringhäälingus, on vaatajanumbrid head. Samas pole kahevõistlus spordiala, mida inimesed otsiksid tasulisest kanalist.

Vaatasin, et teil on peres kõik alates isast kuni emani mingil moel seotud suusatamisega. Miks nii?

Norras on pisut selline traditsioon, et vanemad on seotud, kuuluvad suusaklubisse ja korraldavad võistluseid, valmistavad hüppemägesid ja radasid ette. Väga palju sellest, mis toimub Norras noortega kuni 16. eluaastani, põhineb vanemate vabatahtlikul tööl ja noorte aitamisel. Mu ema on olnud seotud kahevõistluse alakomiteega suusaliidus, isa on alati aidanud kohalikus suusaklubis. Mul on ka vend, kes tegeles minuga sarnaselt kahevõistlusega ehk olime mõlemad selles maailmas.

Miks valisid sportlaskarjääri järel treenerikutse?

Mul on kahevõistlejana 20-aastane kogemus. Rumal oleks see ära visata. Arvan, et mulle sobib treeneri roll. Eks paistab kui kauaks. See pole midagi, mida teha igavesti. Enamikel juhtudel on muutus suur, kui spordiga lõpetamise järel on vaja lülituda täiesti uude ellu. See võib olla pisut raske. Minul on nüüd pehme maandumine, mis on tore.

Aga mis sind paelub treeneritöös?

Kui saan aidata kellelgi saavutada midagi, mida nad tahavad. On ütlemine, et mõned tahavad olla võitjad ja mõned tahavad olla need, keda võitja usaldab. Mulle meeldib teine valik. Mulle meeldib olla taustal, natuke tagapool, aga olla see, kelle juurde tahetakse tulla ja kellelt küsida. Treenerina saan seda iga päev.

Sportlastel on tohutu vahe, mis on lõbus. Mõned tahavad ranget plaani, mida täpselt ja millal peaksime tegema. Teised tahavad lihtsalt kedagi, kellega rääkida. See on psühholoogia, mis on lõbus.

Mida püüad saavutada Norra koondisega?

Püüan saavutada seda, et sportlased jõuaksid enda isiklike eesmärkideni. See pole kunagi võimalik samal hooajal kõigile, sest mõnedel neist on samad sihid. Aga tahame olla ka parim kahevõistluse rahvus maailmas. Meile ei meeldinud, et Saksamaa edestas meid eelmisel hooajal rahvuste karikal ja tahame taas olla esimesed.

Aga väga suured eesmärgid on seotud koduse MM-iga kahe aasta pärast Trondheimis. See saab olema nii mõnelegi karjääri tipphetk, mida tuleb vaatama tohutult inimesi ja võisteldakse kodupubliku ees. See saab olema midagi, mida nad ei unusta.

Toimetaja: Anders Nõmm

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: