Eesti breikijad Pariisi ei pääse, ka ala olümpiatulevik on küsimärgi all
Tartus peeti pühapäeval breiktantsu ja tänavatantsude kolmas karikaetapp, kus kohal olid Eesti parimad. Olümpialootust meie breikijatel siiski enam pole, ka on ala olümpiatulevik kaunis tume.
Tänasel kolmandal karikaetapil nii breiktantsus kui püstistes tänavatantsudes olid kohal nii Eesti kui lähiriikide tipud mitmes vanuseklassis. Nähti hingelisi esitusi, mida ei pärssinud sugugi teadmine, et olümpiakohta Eesti lunastada ei saa.
"Kahjuks see on nii, et Eesti tantsijad veel ei saa sinna võistlema, sest lihtsalt on vaja teha tööd taseme ja võistlemisega," kommenteeris Eesti tänavatantsijate liidu juhatuse liige Mari Venski ERR-ile. "Hetkel on naisatleet 139. kohal, mis tähendabki seda, et veel ei kvalifitseeru olümpiasportlaseks."
Maailma breigitipud kogunesid laupäeval olümpialinnas Pariisi, kus kuulsatel Roland Garros' väljakutel peeti 20. korda maailma finaalvõistlus. Võidud läksid Aasia staaridele, Hong 10le Lõuna-Koreast ja Amile Jaapanist. Eestis kohtunikuna kohal olnud Inglismaa breigieksperdi Kevin Gopie ehk DJ Renegade'i sõnul on ka olümpiale oodata absoluutseid maailma tippe.
"Üle maailma on olümpiamängude uus spordiala breik palju elevust tekitanud. Meediahuvi on suur ja ka breiktantsijad ise on elevil. Võistlustel käib väga palju osalejaid, tase on väga kõrge," sõnas Gopie.
Eestis on tantsuametnikel suusad omavahel risti läinud ning sportlased sellest kahjuks võitnud ei ole - kui ehk muidu oleks olümpiakoht püütavgi olnud.
"Ma usun, see oleks olnud püütav, eriti just sellepärast, et kui rohkem meie omavahelised liidud ja ühendused teeksid koostööd ja seisaksid sportlaste huvide eest, siis nelja aasta perspektiivis kindlasti oleks olnud võimalik, aga nüüd me saame ainult sellest õppida," ütles Venski.
Paraku ei kuulu breiktants 2028. aastal Los Angelese olümpiakavva, mis on breikijatele suureks pettumuseks, kuigi mitte väga ootamatu.
"Iga uus spordiala, mis olümpiale pääseb, peab end nähtavaks tegema - nähtavaks ja populaarseks. Kuna me seda nõuet täita ei suuda, siis see ongi üks põhjus, miks breik 2028. aasta olümpiakavva ei kuulu," selgitas Gopie. "Lisaks rahaküsimus. Breigimaailmas ja meie organisatsioonil pole nii palju raha, nagu selles vallas vaja läheks."
Gopie loodab, et 2032. aastal pääseb breik - tema sõnul üks underground spordi suurimaid esindajaid maailmas - siiski tagasi olümpiale. Ka Eesti tänavatantsijad kinnitavad, et nende pikemaid eesmärke olümpiaotsus ei väära.
Toimetaja: Siim Boikov