Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn ütles, et Koolispordi Liit ja Spordiliit Jõud saavad aastas riigilt kokku pool miljonit eurot toetuseks. Ümberjagamisega see summa Pürni sõnul ei vähene, vaid läheb otse maakondlikele spordiliitudele. Reformiga soovitakse muuta juhtimist efektiivsemaks ja tuua liikuma rohkem noori.

"Meie peame käsitlema Koolispordi Liidu rahastamist koos Spordiliit Jõud rahastamisega. Kahe organisatsiooni rahastus kokku on 500 000 eurot," lausus Pürn ERR-ile. "Kohe tuleb öelda, et soovime kogu selle raha jätta kindlasti liikumisharrastuse edendamisse. Kuna maakonna spordiliidud tegelevad nii noortega kui täiskasvanutega, siis täna on neil mõlema suuna jaoks eraldi katuseorganisatsioon, mis kindlasti ei ole efektiivne."

Raha endale saavad maakondlikud spordiliidud peaks Pürni sõnul suutma kokku leppida üleriigilised ühistegevused, nende rahastamise ja selle, kuidas oma katusorganisatsioone Koolispordi Liitu ja Spordiliitu Jõud pidada.

"Täna katusorganisatsioonid justkui kahtlevad selles , et nende enda liikmed ei suuda täita seda ülesannet, et nad katusfunktsioonides suudaksid mõistlikul viisil kokku leppida," jätkas Pürn. "Täna justkui püütakse seda näidata nii, et olemasolev administratiivne struktuur on kõige parem ja seda ei tohi muuta. Meie ütleme, et seda tulebki muuta, sest täna on ta hästi ebaefektiivne."

Maakondlikel spordiliitudel on pool aastat aega uue juhtimismudeliga tegelemiseks. "Täna suunates resurssi maakonna spordiliitu on meil väga selge ootus, et maakondlikud spordiliidud nende mõlema organisatsiooni nii-öelda omanikena lepiksid kokku, mis on need olulised fuktisoonid ja rahastaksid neid," lausus spordi asekantsler. "See on täna meie kui rahastaja peamine ootus."

16-aastat Võrumaa Spordiliidu tegevjuhina tegutsenud Merike Õun ei usu, et pool aastat on kardinaalseteks muudatusteks piisav aeg. Võrumaa Spordiliit korraldab üritusi kõikidele huvigruppidele ja koormus on suur. Eelmisel aastal pärast koroona leevenemist tegutseti 27 spordiala võistlusel.

"Oma mõtete elluviimiseks oled pidanud alati leidma selle rahahulga, et saaksin mõtted ka ellu viia," lausus Õun. "On seda siis vähe või palju - alustanud vähesest, edasi jõudnud võib-olla natuke rohkema juurde. Aga see on olnud 16 aasta jooksul, mitte poole aasta jooksul - seal on nüüd minu meelest see vahe."

Eesti Koolispordi Liidu 17 liikmesorganisatsiooni tegid reedel ühispöördumise kultuurministeeriumile, milles avaldatakse nördimust toetuste muutmise otsuse üle. Esmaspäeval toimub Koolispordi Liidu esindajate kohtumine kultuuriminister Heidy Purgaga.

Kaks aastat tagasi Eesti Koolispordi Liidu presidendiks valitud ketteheite olümpiavõitja Gerd Kanter ütles, et kultuurministeeriumi otsus jätta organisatsioon järgmisest aastast riigi toeta oli šokeeriv.

Kas poole aasta pärast läheb Koolispordi Liit laiali? "Tänasel hetkel meil on ikkagi pool aastat aega, et otsida lahendusi, arutada oma liikmeskonnaga, kuidas edasi," vastas Kanter. "Selge see, et selle aasta teeme kõik hästi lõpuni. Otsime uusi koostöövorme nii ministeeriumi kui oma liikmeskonnaga jätkata. Meie ei tahaks siin lõpetada."

Lõppenud õppeaastal pakkus Koolispordi Liit õpilastele tegevusi 16 erineval spordialal. Liidu aastane toetus riigi poolt oli 300 000 eurot, mis pole Kanteri sõnul piisav, et realiseerida kultuuriministeeriumi ootust tuua senisest enam noori lihtsalt liikuma. Üldhariduskoolides õpib üle 150 000 noore.

"Viimase aasta kohta number, mida ma saan öelda, on see, et mitte 35 000 last, aga 35 unikaalset kordust on erinevad lapsed meie tegevustes kaasa teinud," lausus Kanter. "Meie tegevustesse on haaratud kuskil pooled koolid, umbes 250 kooli. Jõuame aga sinna, et täna on 300 000 eurot ja meil on 150 000 last, siis ühe lapse kohta tuleb kaks eurot ja selle eest väga palju teha ei saa. See summa peaks olema palju suurem."

Esmaspäeval istutakse haridusdministriga ühise laua taha, et arutada erinevaid ootusi ja soovitavaid reforme.