Stefan, sa pole siin kaua olnud, aga millised on sinu esmamuljed ja kui elevil sa oled?

On olnud fantastilised päevad, ilm on ilus ja treeningkeskus suurepärane. Mul on head muljed, on olnud hea algus, seda ka koos Kareliga [treener Karel Viigipuu], kellega olen neli päeva koos töötanud. Olen väga rõõmus.

Räägime protsessist, kuidas siia jõudsid. Millal toimus esimene kontakt ja kuidas see kõik juhtus?

See on päris naljakas, sest tegelikult rääkis sellest tööst mulle mu naine. Tema nägi töökuulutust, mina kandideerisin samal ajal teistelegi töödele, sest tahtsime oma elus muutust. Kandideerisin [Eesti peatreeneriks]. Kauri [alaliidu spordidirektor Kauri Kõiv] nägi mu e-maili ja helistas mulle kohe, meil oli hea vestlus, mis oli äärmiselt professionaalne. See oli suurepärane algus.

Milline on sinu senine kogemus suures laskesuusatamises ja ka murdmaasuusatamises?

Olin ise laskesuusataja ja murdmaasuusataja, aga tegelesin ka teiste spordialadega, nagu mäesuusatamise ja tennisega. Hiljem tegutsesin nendel aladel treenerina. Õppisin Innsbrucki ülikoolis sporditeadust, töötasin Salzburgis teadurina, aga paralleelselt olen alati treener olnud. Olen treener-teadlane, teised on ehk teadur-treenerid. On väga tähtis neid ühendada, seda teadmistepagasit kasutada ja sellega töötada. Kauri ja Eesti laskesuusaliit otsisid midagi sellist ja ma usun, et mul on selles valdkonnas kogemusi.

Mis on sinu põhjus tulla siia ja Eesti laskesuusakoondist arendada, millised on sinu eesmärgid ja üldised filosoofiad?

Põhjus on lihtne - minu naine on poolatar, samuti tegev sporditeadurina ja meil on nüüd väike laps. Tahtsime muutust. Mitu korda olin varem mõelnud, et olen professor ja treener, miks mitte nüüd olla vastutav ühe või kahe olümpiatsükli eest ja kõiki oma teadmisi praktikas proovile panna. Eesti oli selge esimene valik. Tean läbi kergejõustiku veidi Eesti spordisüsteemi kohta, mu kolleegid rääkisid häid sõnu. Siin on palju potentsiaali, mida on võimalik unest äratada. Olen arendaja - mulle meeldib arendada, mitte treenerina lende broneerida ja lasketiirus laske lugeda, restoranis toite tellida. Samuti noorte tasandil, tahan aidata kogu süsteemil areneda.

Millised on esimesed ülesanded? Millega esimese paari nädala jooksul tegelete?

Meil oli kerge algus, õpime üksteist tundma. Olen juba koos Kareliga teinud tehnika ja laskmise koha pealt mõningast analüüsi. See oli huvitav ja fantastiline, et klappisime temaga nii kiirelt. See polnud minu jaoks üllatav, aga on õnn, kui inimesed nii hästi kokku sobivad. Nüüd on meil hooaja jaoks plaan olemas, aga mitte detailselt, sest pean enne testide tulemusi nägema. Lähemegi nüüd füsioloogiliste ja laskmistestide jaoks Austriasse, oleme mõnda aega Hochfilzenis ja tuleme juulis Otepääle tagasi. Siis teeme midagi ka Obertilliachis ja läheme kõrgmäestikulaagrisse. Kui nad tulevad seal hästi toime, võime teha ka teise. Oktoobris ootab Vuokatti, mida olen ise teaduritega arendanud.

Nagu mainisid, on sul treenerikogemused, sporditeaduri taust, oled selles "äris" juba kaua aega olnud, aga see on esimene kord, kui sa oled koondise peatreeneriks. Kui põnevil või ka ärevil sa selle tõttu oled?

Olen väga õnnelik. Kui oled ülikoolis teadur, professor, oled isegi juhina taustal. Jah, inimesed tunnevad mind, mu nimi on paljudele erinevate alade treeneritele ja teadlastele tuttav, aga inimesena olen pigem hoidnud tagaplaanile. Nüüd olen aga esiplaanil! See pole minu jaoks probleem, sest olen enesekindel, et see õnnestub. Tõsi, et see on mu esimene peatreeneritöö, aga see ei ole minu jaoks ikkagi uus roll.