"Ma olin enne võistlust väga närvis. Oli väga palju aega mõelda ja tekkis liiga palju mõtteid. Minu treener võttis mind kuidagi kokku ja tegin peaaegu maksimumi, sest see oli väga raske. Pisarad on õnnest. Sõidu ajal läksid kõik emotsioonid välja," rääkis Petrõkina.

"Kogu aeg on pisiasju, mida saan parandada. Pärast EM-i olen tugevam, hakkan edasi töötama ja veel rohkem sõitma. Ma pole oma elus kunagi võidelnud nii nagu täna," lisas Petrõkina.

Petrõkina märkis, et tema enesekindlus kasvab iga võistlusega. "Arvan, et järgmistel võistlustel läheb mul veel paremini. Ma ei tea täpselt, millistel võistlustel osalen. Võib-olla juunioride Eesti meistrivõistlustel, täiskasvanute maailmameistrivõistlustel ja ka juunioride maailmameistrivõistlustel. Eesmärgiks on kavad puhtalt sõita. Tahan võistlustel kolmest axel-hüpet näidata. Praegu saan sellega trennis hakkama, aga nüüd pean seda ka võistlustel näitama."