MM-il kanuuga jooksnud Karlson: sain siit väikese arenguhüppe

{{1659975840000 | amCalendar}}
Foto: Eesti Aerutamisföderatsioon/Facebook

Eesti aerutaja Joosep Karlson saavutas Kanadas peetud aerutamise MM-il meeste 5000 m ühekanuu distantsil kuuenda koha. Tavapärasest erilisemaks tegi võistluse asjaolu, et sportlased pidid lisaks aerutamisele vahepeal ka jooksma. Karlson rääkis ERR-ile antud intervjuus, milline omapärase formaadiga võistlus välja nägi.

Karlson jäi enda MM-i sooritusega rahule. "Stabiilsed sõidud olid. Võib-olla 1000 m B-finaal oli lati alt läbiminek, aga muidu olin väga heas vormis. Ütleksin, et sain siit väikese arenguhüppe, ei midagi erilist, aga väikene samm edasi. Eriti tore oli 5000 m kuues koht, seal püsisin väga hästi pundiga koos ja tegin ka jooksuvalikus häid taktikalisi lükkeid."

Tänavu oli esimest korda MM-i kavas omapärane formaat, mis pani sportlased lisaks aerutamisele kanuuga ka jooksma. "Kõik mehed pandi ühele stardijoonele. Seal oli üks pikem ring, mis oli umbes 1000 kuni 1100 m ja siis oli ka viis väiksemat ringi, mis tegid võistluse kogupikkuseks 5000 m. Esimesel ringil ei tohtinud jooksma minna, aga ülejäänud ringidel lubati. Võistlejatel oli neli võimalust seda teha, kuid kõik pidid vähemalt kaks jooksuringi läbima."

Umbes 100 meetri pikkune jooksudistants nõudis sportlastelt lisaks kanuu tassimisele ka natukene kavalust. "Ise sai valida, mis hetkel jooksma lähed, aga silmas tuli pidada ka seda, et iga ringi lõpus pidi viimasel kohal olnud võistleja katkestama. Kõik katkestajad said küll koha kirja, aga aega mitte. Sellise formaadiga on võimalus kavalusega nõrgemate sportlaste arvelt kohta parandada," selgitas Karlson.

Unikaalne formaat on rahvusvahelisele alaliidule (IPF) ja pealtvaatajatele meeltmööda ning pikemas plaanis on eesmärgiks uus formaat ka olümpiakavasse lisada.

"MK-sarjas võttis rahvusvaheline alaliit selle formaadi esmakordselt kasutusele sel kevadel. See on hea vaatemäng, mis segab väga palju kaarte. Rahvusvahelise alaliidu soov on see formaat 2032. aastaks olümpiakavasse lisada," avaldas Karlson.

Klassikalistel võistlusel nagu 500 m ja 1000 m distantsidel jäi Karlson A-finaalist viie-kuue sekundi kaugusele. Kas ta suudab järgnevatel aastatel puudu jäänud sekundid tagasi võtta?

"Aastast jääb väheks, järgmise aasta MM-iks oleks see suur amps. Seal jagatakse välja ka esimesed olümpiapiletid. Aga kahe aasta pärast, kui on Euroopa kvalifikatsioon olümpiamängudeks, siis miks mitte. See on kindlasti üsna ambitsioonikas ja suur samm, mida teha. Püüdlen selle poole kuni mul sära silmis on."

Vaata ka ETV spordisaate lugu:

Toimetaja: ERR Sport

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: