Uhke ja suursuguse mälestuskivi autor on Lauri Tamm. Olulise panuse Johannes Kotkase pärandi sel viisil jäädvustamisse andsid Tartumaa Spordiliit ja Kambja vald.

Kotkase sünnitallu kogunenud inimesed tõdesid, et siiani pole Helsingi olümpiavõitjat ja kolmekordse Euroopa meistrit ehk piisavalt meeles peetud. Ta oli tipus keerulisel ajal mitu olulist tiitlit võitis Kotkas juba NSV Liidule, mitte enam Eestile.

"Me peame seda eestlust hindama, mis oli ka tol ajal väga tegus ja tähelepanuväärne. Ja ma arvan, et Johannes Kotkas oli üks selle eestseisjaid. Ja suheldes Johannes Kotkase abikaasa Ilsega, siis tema on väga eestimeelne," rääkis Tartumaa Spordiliidu tegevdirektor Lembit Toru.

Kotkase elulooraamatu autor Tiit Lääne ütleb, et rootslased hindasid Kotkast 1950. aastate analüüsides maailma läbi aegade parimaks maadlejaks. "Ta oli maailma tiitlivõistlustel 15 aastat võitmatu mees. Vahepeal oli küll sõda, aga sellegipoolest, keegi temast ühelgi võistlusel, kui pärast sõda võistlused jätkusid, jagu ei saanud. Suure füüsise juures oli tal ka kiirust, elastsust ja painduvust. Rääkimata siis nendest tema võitudest, kui kindlalt ta aastate jooksul võitis."

"Arvestades seda, et ta oli olümpiavõitja ja igat pidi autoriteetne ka tolleaegse valitsuse tasemel. Kui ta tuli ruumi sisse, siis kahtlemata, pilgud jäid ikka tema peale," lisas maadlustreener Heiki Toots.