Esimeses ringis sai Kotkas oma vastaselt loobumisvõidu ning pani järgnevalt selili rootslase Bengt Fahlkvisti, itaallase Guido Fantoni ja soomlase Tauno Kovaneni. Otsustavas esikohaheitluses toimetas eestlane samamoodi tšehh Josef Ruzickaga.

Juba varasemalt oli Kotkasel kolm Euroopa meistritiitlit: 1938. ja 1939. aastast Eesti esindajana ning 1947. aastast juba NSV Liidu koondise esindajana. Aasta pärast Helsingi olümpiatriumfi tuli hõbemedal Napolis peetud MM-võistlustel.

Reedel, 29. juulil kell 15 avatakse Kambja vallas Ivaste külas Mõtsa talus olümpiavõitja Johannes Kotkasele mälestuskivi.

Lisaks Kotkase triumfile Helsingi olümpial oli eestlastel tol päeval veel topeltpõhjust rõõmustada, sest 10 km käimises tuli Bruno Junk ajaga 45.41,0 pronksile. Täpselt sama ajaga sai šveitslane Fritz Schwab hõbeda. Olümpiavõitjaks krooniti rootslane John Mikaelsson (45.02,8).

Junk tuli olümpial starti ka neli aastat hiljem Melbourne'is, olles kaks korda pikemal distantsil ehk 20 km käimises samuti kolmas (1:32.12,0). Ettepoole jäid koondisekaaslased Leonid Spirin (1:31.27,4) ja Antanas Mikenas (1:32.03,0).