Luhamaa: tippu jõudmiseks loobusin paljudest asjadest

Foto: ERR

Sportlikke tulemusi arvestades sündisid poolesaja aastase ajalooga Eesti karate kõige kuldsemad kaadrid oktoobris 2006 Soomes Tamperes, kui Marko Luhamaa tuli üle 80 kilo kaaluvate meeste konkurentsis maailmameistriks. Tohutu tahe aitas teda nii treeningutel kui toetajate otsimisel, et jõuda oma kuldse hetkeni. Ei varem ega hiljem pole ükski Eesti karateka täiskasvanute MM-il medalit võitnud.

"Kindlasti on natukene süsteemi taga ja kindlasti ka see, et sellise tahtmisega inimesi väga palju ei ole. Mismoodi mina nagu jõudsin nii kaugele, siis ma ikkagi loobusin väga paljudest asjadest. Täna on põhiline teema, et noortesport on normaalsel tasemel, et meil on juunioride medaleid ja kadettide medaleid, aga täiskasvanute liinis tuleb elu peale ja inimesel on vaja või on lihtsam minna tööle ära," ütles Luhamaa.

Koroonapandeemia tõttu aasta võrra edasi lükkunud Eesti Karate 50 konverentsil tõdeti täna Tallinnas, et ala kandepind on võrreldes buumiaastatega kahanenud, sest peale on tulnud palju erinevaid võitlusalasid. Nii on karatel ka keerulisem leida Luhamaa suguse tahtega talenti.

Tänane kandepind on palju väiksem ja põhjus on selles, et neid konkureerivad alasid nagu erinevad MMA alad, kontaktalad, kus on rohkem atraktiivsust on peale tulnud. Harrastaid on sama palju kui neid oli 70-ndatel ja 80-ndatel, aga nad on täna pihustunud erinevate alade vahel. Tänane konkurents spordivaldkonnas on nii suur, et selleks peaks olema väga head põhjused, et noored tahaks harrastada karated ja klubid tahaks ühineda Karate Föderatsiooni," ütles Eesti Karate Föderatsiooni president Jaanus Rahumägi.

Eesti Karate Föderatsioonil on täna 27 liiget ja üle 3000 harrastaja. Keelatud aja ja KGB jälitajate tõttu tavapärasest värvikam ajalugu, mida tänasel konverentsil ka erinevate kümnendite kaupa tutvustati. Karateveteranide Ühendus tõi välja ala esimese 1972.aastal Tallinnas toimunud võistluste tulemused ja erinevad artiklid.

"Põhimõtteliselt on meil Eesti Karateveteranide Ühenduse üks eesmärk nüüd see ajalugu kokku kirjutada ja rohkem avada. See on alles esimene kord, kus on välja tulnud stendidena ja ajalehekoopiatena ja nii edasi," sõnas Eesti Karateveteranide Ühenduse esimees Etker Jõeleht.

Jaapani ühe võistluskunsti vormi - karatega tegeleb maailmas üle 100 miljoni inimese pea 200 riigis. Eesti tuleviku lootused on seotud karates eelkõige naistega, sest viimased tiitlivõistluste medalid on võitnud U-21 vanuses Li Lirisman ja Anna Sokk.

Toimetaja: Kirte Katrin Sarevet

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: