Terviseameti juht: Eesti riik võidab jalgpallimängule loa mitte andmisest

Eesti meeste koondis pidi 24. märtsil alustama maailmameistrivõistluste valiksarja Tallinnas A. Le Coq Arenal mänguga Tšehhi vastu. Mängupaik muutus, kohtumine peetakse Poolas Lublinis.
Vastavalt Eestis kehtivatele reeglitele on välitingimustes lubatud spordivõistluste korraldamine, kui osaleb koos korraldajatega kuni 100 isikut. Jalgpalli MM-valikmängu korraldamiseks UEFA nõuete järgi on tarvis, et staadionil oleks minimaalselt 150 isikut.
Eesti Jalgpalli Liit taotles läbi kultuuriministeeriumi terviseametilt ja vabariigi valitsuselt erisust, millega oleks lubatud staadionile 100 inimese asemel 150. Terviseamet nimetatud soovi ei toetanud ja lähtuvalt sellest otsustas valitsus erisust mitte teha.
"Võtame täna Eestis kehtiva tervishoiuolukorra ja mõtleme sellele, et meil on nakatumise poolest esikohariik. Me tuleme mängima nakatumise esikohale kandideeriva teise riigiga," kommenteeris Terviseameti peadirektor Üllar Lanno reedesel pressikonverentsil.
"Me teame samal ajal kõrvalt, et meil on haiglates puudu arstidest, õdedest. Haiglad on jõudnud kulminatsioonini, kus tavainimene ei saa võib-olla arstiabi. Me peame aru saama, milline tõsine olukord riigis on."
"Me oleme ära jätnud kõik tegevused presidendi vastuvõtust kõikvõimalike kokkusaamiste, pidustuste, ürituste, sees sportimise tegevuseni. Kui mõtleme sellele, kui suured on huviliste või harrastajate hulgad, keda puudutab jalgpall, aga kes tahaksid saada arstiabi sel hetkel, kui seda on vaja, siis antud olukorras Terviseamet ei soovitanudki anda luba selle mängu toimumiseks Eestis."
Lanno sõnul olnuks üks variant viia kohtumine suvisesse perioodi, kus nakkusvõimalus on kas minimaalne või sellest võitu saadud. "Teine võimalus oli see viia nendesse riikidesse, kus nakkus on täna oluliselt madalamal tasemel, kordades madalamal tasemel kui Eestis. Mul on siiras heameel, et selline lahendus on ka täna olemas."
"See on viidud sellisesse kohta, kus kõik võidavad. Võidab Eesti riik, et me ei too sisse nakkusriski. Võidab Eesti riik sellest, et mõlemad meeskonnal võistlevad erapooletul pinnal. Kellelgi ei ole koduseinad toetamas," jätkas Lanno.
Terviseameti peadirektor vihjas, et loa andmine võinuks anda avalikkusele vale signaali. "Olukord, et "on nii hästi, et võib hakata juba kõiksugu muid asju tegema" viib lõpuks sinnamaani välja, et oleme järgmises kasvufaasis, väga kiires kasvufaasis ja sellest etapist võtame kasutusele tervishoiu hädataseme kolm ja seda terviseamet kindlasti ei tahtnud teha."
Toimetaja: Siim Boikov