Meie kuumemate purjetamisklasside Eesti meistrid selguvad Tokyo olümpiamängude järel septembris Kakumäel neljapäevase regati käigus mitte nagu eelnevatel hooaegadel mitme kuu jooksul erinevates sadamates toimunud etappide kokkuvõttes.

"Muudatus on selline, et nüüd on Eesti meistrivõistlused samalaadsed nagu on ka suured tiitlivõistlused. On üks pikem võistlus (neljapäevane regatt), mis koosneb mitmest võistlussõidust ja selle tulemusena selgub Eesti meister," rääkis Vapper intervjuus ERR-ile.

Novembris Jahtklubide Liidu uueks presidendiks valitud Vapperi sõnul soovivad nad muudatusega tõsta koduse tiitli väärtust ja konkurentsi. Uuendus annab võimaluse kustuda meistrivõistlustele laia ilma kõvemaid purjetajaid ning Eesti parematele vabamad käed, et osaleda suvel välisregattidel.

"Meil on siin mõnes jahiklassis konkurents pisut väike. Võib-olla on seal ainult mõned paadid stardis, sest näiteks samal ajal on ju mingi välisvõistlus, kus on 20-30 või rohkem osavõtjat, on see loomulikult neile palju vajalikum, et oma taset tõsta. Mida me tahame saavutada? Jahtklubide Liidul on kaks eesmärki: esiteks, et purjetamine oleks massiline ja et meil oleks rohkem harrastajaid ning teiseks, et oleksid ka tipud. Viimati olümpiamedali saanud vendade Tõnistete saavutustest on päris pikka aega möödas, et võiksid tulla ka järgmised medalid olümpialt," lisas Vapper.

Meistritiitli püüdmiseks tehtud muudatusega kodune kalender hõredamaks ei jää, sest maist stardib täiskasvanuid ja noori haarav kaheksast etapist koosnev Eesti karikasari.