Ettevõtted toetavad valdavalt Eesti sporti, et ühiskonda tagasi panustada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Ken Mürk/ERR

Viimastel nädalatel on palju kõneainet pakkunud sportlaste ja sponsorite suhe. Ka Vikerraadio saade "Spordipühapäev" ei saanud sellest teemast mööda vaadata.

Tavapäraselt sponsorid spordis liiga suurt tähelepanu ei saa. Kuna teema on praegu ühiskonnas väga päevakajaline, siis loodetavasti muutuvad sponsorite spordi toetamisega seotud motiivid ja ootused inimestele, sealhulgas sportlastele endile, teadvustatumaks.

"Spordipühapäev" uuriski alustuseks olukorda ja atleetide ning sponsorite omavahelist seotust. Kuidas toetuse küsimine käib? Teisipäeval käis Vikerraadio saates "Uudis+" selgitusi jagamas Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn.

"Protsess on lihtsustatult selline, et sportlane teeb oma pakkumise sponsorile. Kindlasti on seal sportlase poolt väärtused, mida sponsor sealt saab, eelarve ja eesmärgid, aga kindlasti ei ole sponsor igapäevaselt selle protsessi osa," rääkis Pürn. "Ta võib aeg-ajalt küsida selle kohta, et kuidas me liigume sinna suunas, aga ta ei ole detailides protsessi sees. Selle jaoks on teised inimesed."

"Spordis on erinevad sektorid, kus erinevate osapoolte rahastus on erinev. Kui me räägime noortespordist, siis on kõige suurem rahastaja kohalik omavalitsus. Aastas toetatakse umbes 80 miljoni euroga. Selle sees on nii taristu arendamine, ülal pidamine kui toetused tegevustele," jätkas Pürn. "Riigi osa on umbes 40-45 miljonit. Valdavalt on siin sees samuti taristu arendamise kulud 10-15 miljoniga, aga pehme raha jaguneb liikumisharrastuse edendamise ja tippspordi vahel. Üsna suur osa, mis tippsporti puudutab, suunamegi EOK-sse, kes tegeleb tippspordi tulemuse juhtimisega."

"Erasektori panus on umbes 25 miljonit. Sinna lisanduvad erinevad partertehingud. Olümpial edukate individuaalalade puhul on erasektori osakaal väiksem. Näiteks vehklemine ja sõudmine. Teatud spordialad on valdavalt erasektorite toetusel. Näiteks pallimängude meistriliigad. Individuaalaladest saab siia tuua veel autospordi, mis on väga suures osas erasektorite toetusel. Lisaks purjetamine, ratsutamine. Spordialad, kus on hästi kallis varustus," rääkis Pürn.

"Spordipühapäev" liikuski edasi erasektori juurde. Vahel on nii, et otsus sporti toetama hakata tuleb ka ettevõttele endale ootamatult. Otsustavaks saab lihtsalt üks hingestatud palve. Täpselt nii läks see autorendiga tegeleva ettevõtte AVIS jaoks, mis nüüd juba aastaid Rapla korvpalli toetab.

"Koostöö sai alguse kuskil kuus aastat tagasi, kui meie juurde tuli väga energiline Jaak Karp, kes on ka praegu ka Rapla korvpallijuht. Algul ütlesime talle ära, hiljem kutsusime tagasi ja sealt saigi koostöö alguse," rääkis AVIS-e tegevjuht Hardi Isok. "Iga ettevõtja toetab neid spordialasid, mis talle endale südamelähedased on. AVIS on toetanud korvpalli viimasel kuuel aastal, lisaks toetame Eesti golfi ja Eesti ratsutamist. Senimaani oleme igati hästi Jaaguga toimetanud ja hetkel tundub, et toimetame edasi ka."

Miks toetab üks ettevõte Eesti sporti? "Ma ei tea, ütlen ausalt, et ärilises mõttes on tegemist pigem heategevusega, aga ütleme, et AVIS on Eesti turul olnud üle 30 aasta ja mingil kujul tuleb ettevõtjal ühiskonda tagasi panustada ja see on meie viis seda teha. Kõik ei peagi olema loogiline," ütles Isok.

Finantsteenuseid pakkuv ettevõte Bigbank AS on Eesti sporti väga nähtavalt toetanud üle 15 aasta. Kümmekond aastat tagasi toimis Eestis suhteliselt suure menuga kergejõustikuvõistluste sari Kuldliiga, mille peasponsor oli just Bigbank. Sealt edasi asus Bigbank toetama Tartus tegutsevat võrkpalliklubi SK Duo, mille esindusmeeskond ja esindusnaiskond on mõlemad tulnud Bigbanki nime all ka Eesti meistriks.

Bigbanki Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter selgitas, milline on sponsori ja klubi vaheline suhe niiöelda praktilises elus. "Oleme kokku leppinud üldised põhimõtted ja need ongi need, et treenitakse lapsi ja meile on loomulikult oluline profimeeskonna osakaal, kuna profisport inspireerib inimesi. Kui me vaatame sellist detailset rahakasutust, nagu ütlesin, siis oleme kokku leppinud põhimõtetes, aga me ei kontrolli igapäevast tegevust. Ma arvan, et siin on hästi oluline, et klubi ja toetaja vahel peab olema usaldus. Peab ootustes kokku leppima, aga sellist asja, et käime näpuga järge ajamas, seda ei ole," ütles Pechter.

"Toetame Eesti sporti, sest riik ei toeta. Ilma rahata spordiklubi tegutseda ei saa. Sponsoreerimine ei ole äriliselt kasulik tegevus. Seal taga on alati ettevõtte ja selle omanike ühine soov anda ühiskonda tagasi. Kui tahaks sponsorlust teha kasumlikult, siis toon lihtsustatud näite - kui tahame miljon eurot panustada sporti, siis peaksime andma spordiklubile 50 tuhat ja 950 tuhande eest tegema turundust, kus räägime, et vaadake kui tore, et toetame sporti. Sellisel juhul võiks olla tegemist kasumliku tegevusega. Ilmselgelt anname kogu selle raha klubile, et neil oleks kindlustunne, mängijatel oleks kindlustunne ja nad saaks ajada oma asja," lisas Pechter.

Mida ootab sponsor toetust saavalt klubilt? Pechter selgitas seda Bigbanki näitel. "Muidugi me ootame edukat sooritust. Näeme, kui palju tööd seal taga on, alustades sellest, et tekitada lastes ja noortes huvi võrkpalli vastu. Seejärel pakkuda neile võimalust treenimiseks, kasvatada ise välja profisportlasi ja lõpuks panna kokku terve meeskond, kes viia võidule. See on tohutu töö! Kui lõpuks ka need tulemused tulevad, siis see on suur rõõm sponsorile. Lisaks on väga tore, kui meie klubi noored jõuavad koondisesse, sest läbi Bigbanki esindusmeeskonna on tulnud läbi aegade kõige rohkem koondislasi, see näitab, et teeme õiget asja," ütles Pechter.

Pechter ütles veel lõpetuseks, et sponsoreeritava klubiga on Bigbankil loomulikult sõlmitud kirjalikud lepingud. Lepingutes sisaldub ka põhimõte, et toetatavas klubis tehakse puhast sporti.

Toimetaja: Liisi Alamaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: