Eesti karate algusaastaks loetakse 1969. aastat. 1970. aastatel oli karatega tegelemine keeruline, sest karate oli kuulutatud mittesoovitavaks spordialaks. Karate legaliseeriti alles 1979. aastal.

"1969. aastal alustades oli meil Okinawa suund, see oli väga jõuline, väga tugev," rääkis saates Lembit Kolk. "Sain sealt oma eluks kindluse, et kui on võimalik valida, ei ole vajadust konflikte otsida. Võitlusstrateegid ütlevad, et meister ei ole see, kes võidab sajast lahingust sada, vaid see, kes võidab lahingu võitlemata."

Eesti Karate Föderatsioon loodi 1992. aasta veebruaris. Praegu kuulub EKF-i 20 klubi või stiili organisatsiooni. Harrastatavateks stiilideks on Shotokan, Wadoryu, Shitoryu, Jyoshinmon Shorin Ryu, Shukokai ja Kyokushinkai. 

"Karate on inimlik spordiala, seal on kontrollitud löögid, ei saada viga," iseloomustas föderatsiooni president Jaanus Rahumägi. "Samas see kasvatab noorte ja laste enesekindlust, enesekontrolli, distsipliini. See kõik annab noortele poistele ja tüdrukutele enesekindlust selles osas, et nad teavad, et suudavad ennast kaitsta."