Koroona võib kehalise kasvatuse tunnid koolides aastaringselt õue viia ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti üldhariduskoolides on käima läinud uus õppeaasta. Alanud on ka kehalise kasvatuse tunnid ning vähemalt praegu paistab, et esialgu viiakse need läbi värskes õhus ja traditsioonilisel viisil.

Kehalise kasvatuse õpe puudutab kümneid tuhandeid lapsi. Seega on hädavajalik, et koolidel ning laiemalt ühiskonnal oleks plaan, kuidas korraldada õpe ümber siis, kui viirus peaks Eestis jälle kiires tempos levima hakkama.
Kas ja kui palju midagi muuta, millal midagi muuta ning kes võtab vastutuse? "Spordipühaev" otsis neile küsimustele vastuseid koos õpetajate, organisaatorite ja valdkonna ametnikega.

Eesliinil on kogu protsessis õpetajad. Õpetajad, kel distantsõppest väga värske ning väljakutseid esitanud kogemus. Praegu, sügisel, nauditakse võimalust õpilastega silmast-silma tööd teha. Tartu Mart Reiniku Kooli kehalise kasvatuse õpetaja Sirje Pallo usub, et väljaspoolt kooli tulnud inimene ei pruugi sügisesi tunde jälgides arugi saada, kas midagi muutunud on. Muutusi siiski tehti. 

"Erinev on see, et meil on alates viiendast klassist nädala jooksul iga päev üks lend kodus. Selle võrra on lapsi vähem ja liikumine hajutatud. Kehalises kasvatuses harilikult spordimegi õues, aga praegu oleme võtnud plaani, et kui vähegi võimalik, spordimegi kogu õppeaasta õues ja majja ei lähe," rääkis Pallo.

"Mängime ikkagi tavapäraseid mänge, aga erinev on see, et kasutatud vahendeid desinfitseerime. Näeme igapäevaselt, kuidas lasteaed on aastaringselt õues. Miks siis koolilapsed ei võiks olla? Kui vähegi lund on, siis kelgutame, kui võimalik, teeme liuvälja ja uisutame."

Tallinna Reaalkooli kehalise kasvatuse õpetajad Thea Turulinn ja Marko Mett hindavad, et kevadine distantsõpe oli nende aines ja nende koolis kokkuvõttes õnnestumine. Kui viiruslik seis peaks jälle halvenema, saab kasutada õppevorme, mis ennast kevadel õigustasid. Reaalkoolis praeguse seisuga aastaringseid õuetunde veel ei plaanita.

"Kindlasti võtame üle need asjad, mis hästi toimisid," sõnas Turulinn. "Eks lapsed ka ootavad midagi uut ja huvitavad. Loodan, et meil on nii hea kollektiiv, et ideid tuleb. Nii palju, kui oleme tagasisidet saanud laste käest, olid nad ülesannete üle rõõmsad."

Video Reaalkooli laste lähenemisest:

 

"Laste pärast ma ei muretse, nad on kindlasti saanud iseseisvamaks," tõdes Mett. "Kehalise kasvatuse õpetajad tegid pärast eriolukorra kehtestamist kohe Facebookis oma grupi, info levib, kõik tunnevad väikeses riigis kõiki. Jumal hoidku, et selline periood tagasi ei tuleks. Me ei ole väga tõsiselt veel mõelnud nende kollaste ja punaste stsenaariumite peale. Kui kolime tagasi siseruumidesse, peame hakkama mõtlema, kas õpetajad on maskiga jne. Praegu elame olevikus."

Milline on haridusvaldkonda koordineeriva ministeeriumi ehk Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukoht? Alus- ja põhihariduse osakonna nõunik Pille Liblik sõnab, et ministeerium usaldab õpetajaid ja koolipidajaid. Sügist silmas pidades anti koolidele soovitus, et õppeaastat tuleks püüda kõigis õppeainetes võimalikult tavapäraselt alustada.

"See on väga tervitatav," kinnitas Liblik. "Kui koolid suudavad lapsi võimalikult palju õue viia, on see igati positiivne. Riiklikul tasandil ei ole ette kirjutatud, et mingi kogus peab toimuma siseruumides ja mingi kogus väljas. Põhimõtteliselt on võimalik ainekavale läheneda paindlikult ja soovitatav lapsi juhatada maksimaalselt palju välja."

"Praeguses seisus saame öelda, et meie kehalise kasvatuse õpetajad eesotsas kehalise kasvatuse õpetajate liiduga ja koostöös Eesti koolispordi liiduga on ise omavahel jagamas praktikaid ja meetodeid, mille alusel tunde läbi viiakse. Jälgitakse ka rahvusvahelisi kanaleid. Üldiselt on meie õpetajate teadlikkus väga kõrge," jätkas Liblik.

Üldhariduskoolides toimuva sportliku tegevuse puhul omab olulist rolli ka koolispordiliikumine, mida Eestis kureerib Eesti Koolispordi Liit. "Oleme koolispordiliidu hooajaks teinud tavapärased plaanid, sest neid hakkasime koostama juba suve keskel. Kokku on meil kalendris pea sada üritust ja projekti," sõnas liidu peasekretär Madis Pettai.

Praegu on koolipere eesootava suhtes pigem optimistlik. Kuna kevadel said kõik õpetajad virtuaalõppega seoses palju kogemusi, siis hinnatakse valmisolekut oluliselt paremaks. Samas ei tähendanud virtuaalõpe igas koolis edulugu – seega on lapsevanematel mõistlik olukorda jälgida ning vajadusel puudustele tähelepanu juhtida.

Toimetaja: Anders Nõmm

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: