Teisipäeval seilatakse seitsmepäevase regati kõige pikemat etappi, mis viib võistlejad Pärnust Kärdlasse. Kui pikast distantsist ei ole veel piisavat väljakutset, siis õhtuks nõrgenev tuul raskendas võistlusolusid veelgi. Peavõistlusjuht Jüri Sõber andis võistlejatele seetõttu esmaspäeva õhtul teada, et kuna tuuleprognoos näitab õhtuks ja ööseks olematut tuult ning lootust Kärdlasse purjede jõul jõuda ei ole, siis finišeeritakse juba Kuivastu sadama lähedal. Sealt liiguvad võistlejad mootori jõul edasi Kärdlasse. Kogu distantsi pikkuseks jääb olenevalt võistlusgrupist 44-60 meremiili.

President Kersti Kaljulaid osaleb etapil võistlusjahil Piloilleri 3 (Rein Ottosoni Purjespordikool/Kalev Jahtklubi), mille naiskonda juhib kapten Anne-Mari Luik. Naiskond võistleb võistlusgrupis ORC III ning on selles grupis 19 paatkonna seas peale teist etappi liidripositsioonil.

President soovis Pärnu Jahtklubis enne mereleminekut kõigile purjetajatele edu võistluses ning tõi oma tervituskõnes välja Muhu Väina regati olulisuse Eesti merekultuuri hoidmisel: "Iga start viib meid lähemale sellise mereriigi staatusele, mille oleme oma asukoha ja ajalooga ammu välja teeninud. See, mida teie teete Muhu Väina regatil igal suvel, on võib-olla tähendusrikkam, kui lihtsalt üks startide rida."

Presidendi jaoks ei ole see esimene kord Muhu Väina regatil purjetada – eelmisel aastal läbis ta Abruka ringi kapten Mikk Kööseli jahi Jonna pardal ja 2018. aastal Tallinna ringi koos jahi Forte meeskonnaga.

63. Muhu Väina regatt toimub 11.-18. juulini ja läbib nädala jooksul kokku nelja sadamat – Pärnu Jahtklubi, Kärdla sadam, Haven Kakumäe ja Kalevi Jahtklubi Tallinnas Pirital. 

Regatt on jälgitav reaalajas internetist Sportreci lehel – jahid kasutavad GPS-jälgimisseadmeid ning kui ka purjed paistavad vaid silmapiiril, siis veebis on võimalik nende liikumist jooksvalt jälgida.

Kaljulaid: eestlane on mererahvas

President Kersti Kaljulaid, kes Pärnu-Kärdla etapi kaasa teeb, ütles hommikul regatil osalejatele tervitussõnad. Ja vastas ühtlasi küsimusele, mis see on, mis toob inimesi regatile ja purjetamise juurde laiemalt.

"Eestlane on mererahvas ja me oleme olnud sellest merest ilma ja nüüd, kui me jälle saame, tõuseb ka meie finantsiline võimekus osaleda selles mitte ainult kaunis, vaid ka kallis spordis, siis seda populaarsemaks loodetavasti saab," lausus Kaljulaid. "Aga kui me võrdleme purjede liiklust Helsingi all ja purjede liiklust Tallinna või Pärnu all suvisel ajal, siis on meil veel tükk maad minna. Ja Muhu Väin teeb seda tööd, et see tee saaks käidud."

Kui tuult ei tule, te ei lubanud järgmisel aastal enam tulla? "Jaa, sest eelmisel aastal istusime Abruka taga vist üle tunni aja, üldse ei olnud mitte mingisugust tuult. Ja ma kuulsin, et eile rahva hulgas oli räägitud: ei no muidugi tuult ei tule, kui president tuleb."

Muidugi on ka vaikse tuulega purjetamine tore, aga tuule puudumine teeb keeruliseks korraldajate töö.

"Meil on väga pikk sõit plaanis, Pärnust Kärdlasse, see on üle saja miili. Muidugi tahaksime, et kui nad hommikul stardivad, siis hiljemalt öösel oleks kohal. Aga praegune prognoos näitab, et see nii ei juhtu ja sellepärast pidime distantsi ligi poole võrra lühendama. Nii et kuigi etapp on Pärnu-Kärdla, siis finiši võtame Kuivastu sadama lähedal ja see on umbes poolel teel," sõnas peavõistlusjuht Jüri Sõber.

Sõber lisas, et lühem distants küll, aga viimased jõuavad suure tõenäosusega finišisse alles hilisõhtul.

Ester Vilgats, Pärnu