Korvpallimänedžer: vahel oli tunne, et läheme Poola hääletades mängima ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kuvatõmmis

Äsja kogunenud Eesti naiste korvpallikoondises mängib välisklubides profikorvpalli seitse mängijat. Kuigi veel mõned aastad tagasi maksti naiste korvpalliliigas parimatele mängijatele ka tublisti üle keskmise Eesti palga ja tippklubides said tasustatud vähemalt pool naiskonda, teenivad praegu koduses korvpallis raha vähesed naised.

Peamiselt on tasustatud noored, kellele makstakse taskuraha. Varasemalt Eesti tippklubide mänedžerina oma põhitöö kõrvalt tegutsenud Rando Reiningu sõnul on naiste korvpalli professionaalsus kinni suhtumises, ka alaliidu siseselt.

"Mulje on küll jäänud selline, et naistega tegeletakse siis, kui meeste korvpalliga on kõik korras," sõnas Reining intervjuus ERR-ile. "Mida ma saaksin mõjutada: ilmselgelt alaliidu ja klubidevahelist suhtlemist, siin tunnen küll, et asja saaks paremaks teha. Olles ka koondise mänedžer olnud, teades naiste ja meeste koondise eelarvete vahesid... kui palju on lennufirmasid, hotellikette või restorane, kus on kaks hinnakirja, üks meestele ja teine naistele? On olnud aastaid, kus mehed ja naised peavad tegema sama palju välismänge, sama palju võistkondi vastu võtma. Siis on küll vahel selline tunne, et lähed sinna Poola hääletades mängima, oma võileibade peal."

"Need asjad võiks ilmselgelt võrdsed olla. Raha pole kunagi liiga palju, aga kui vahel hakkab koondiste eelarve miinusesse minema, siis siiani on esimesed kannatajad olnud tüdrukute koondised. Mille poolest on nemad nüüd kehvemad? Need rahanumbrid ei ole tegelikult nii suured, et mingisugused koondised peaksid kannatama ja mitte minema. Neid rahasid on tegelikult võimalik leida," kinnitas Reining.

Koondise kapteni Mailis Poki sõnul on välismaal edukad naiste korvpalliklubid pisemates kohtades. "Eestis on kindlasti see raskem ka. Kui meil on siin Tallinnas naiskonnad, siis on ka meestel jalgpalli- ja võrkpallivõistkonnad, kuhu see sponsorlus ka kõik läheb. Ma paneks südamele, et kindlasti võiks toetada ka naiste võistkondi, et mitte ainult meeste suuna peale minna," sõnas Pokk.

Rando Reiningu sõnul annaks Eestis korraliku profinaiskonna luua alates 300 000 euro suurusest eelarvest.

Naiskorvpallurid on ajaloo jooksul Eestis võitnud kõige rohkem pallimängude tiitlivõistluste medaleid, kuid ala harrastajate arv jääb hetkel selgelt võrkpallile ja jalgpallile alla. Korvpalliga tegeleb 1652 tüdrukut ja 233 naist.

Toimetaja: Anders Nõmm

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: