Siim Sukles: Eesti olümpiakomitee mingit avaldust tegema ei hakka
Rahvusvaheline olümpiakomitee otsustab aprilli keskpaigas, kas Tokyo olümpiamängud lükatakse edasi või mitte. Eesti olümpiakomitee jätkab peasekretär Siim Suklese sõnul praegu valmistumist esialgse plaani kohaselt. Selle tarbeks loodi olukorras, kus sporditegevus on 1. maini keelatud, Audentese spordikeskuses ja Pärnu Kalevi sõudebaasis vajalikud tingimused.
Eile õhtul ütles rahvusvaheline olümpiakomitee, et nad võtavad neli nädalat mõtlemisaega ja siis otsustavad. Mida see otsus teile tähendab ja töös muudab?
See on nüüd tõesti esimene kord, kui rahvusvaheline olümpiakomitee on öelnud konkreetse kuupäeva, millal peab tulema otsus. Praegu töötame ja ka järgmised neli nädalat selle nimel, et suvel Tokyo olümpiamängud toimuvad. Me teeme seda tööd, mida oleme kogu aeg enne olümpiamänge teinud. Tegeleme sportlaste, varustuse, transpordi, logistikaga. Enne nelja nädalat Eesti olümpiakomitee oma tegevuses midagi ei muuda.
Kas olete mingeid plaane ka juba teinud? Kanada teatas, et nemad sel aastal kindlasti ei lähe ja erinevate suurte riikide alaliidud on öelnud, et nemad ka ei taha üldse kuidagi minna.
Praegusel hetkel me sellist statement'i ei ole teinud ja ei hakkagi kindlasti tegema. Nagu ma ütlesin, vaatame ära, mis juhtub nelja nädala pärast. Loomulikult on nii meile kui ka rahvusvahelisele olümpiakomiteele kõige tähtsam sportlaste tervis. Kui on aru saada, et on mingigi risk, et meie sportlasega võib midagi juhtuda, siis kindlasti peab ka Eesti olümpiakomitee võtma natuke radikaalsemad otsused. Aga ma arvan, et meie ei pea seda tegema. Ma arvan, et rahvusvaheline olümpiakomitee teeb targa ja õiglase otsuse juba nelja nädala pärast.
Audentese spordikeskuses saavad alates tänasest meie tippsportlased olümpia ettevalmistusega jätkata. Kuidas see valik tehti, kes siia treenima pääsevad?
Meie ise nimetaks, et EOK nimekiri oli nagu Schindleri nimekiri ehk sinna said ainult need sportlased, kel on võimalus minna Tokyo olümpiamängudele, nende treenerid ja teatud võistlusaladel ka nende sparringupartnerid. Olime enda jaoks võtnud listi ette, et üle saja ei tohi neid inimesi kindlasti olla. Ükski sportlane ei tohiks tegelikult teisega kohtuda, alad käivad erinevatel päevadel ja kellaaegadel. Listi pääsemine oli tõesti väga raske. Väga palju oli neid sportlasi ja treenereid, kes ei olnud rahul, et nad sinna ei pääsenud. Aga valik tuli teha ja meie spordidirektor tegi selle.
Mis siin majas toimub? Kuidas see välja näeb?
Eelmisel nädalal algasid selle maja puhtakstegemised. Juba kolm päeva on seda maja desinfitseeritud iga nurga pealt, kus liigub meie sportlane. Teiseks on ukse peal turvamees, kel on nimekiri sportlastest või treeneritest, kel on õigus siia sisse pääseda. Mitte keegi, kelle nime pole, ei tohi sealt sisse minna. Eesti olümpiakomitee poolt on seal vaid Martti Raju. Ükski teine EOK staff'i inimene sinna sisse ei saa. Kui sa juba lähed fuajeesse, siis turvamees kontrollib sinu olemasolu nimekirjas ja laseb sind sisse. Spordimeditsiini sihtasutuse inimene kohe kraadib sind. Kui sul on väikegi palavik, saadetakse sind kohe koroonatesti. Kui ei ole palavikku, lastakse sisse. On ka kokku lepitud reeglid, et kui üks alaliit on lõpetanud oma treeningu ja läheb ära riietusruumist, tulevad kohe puhastusteenistujad, kes teevad garderoobi uuesti täiesti puhtaks enne kui järgmine spordialaliit sisse tuleb. Selline hirmus logistika ja tohutu ettevaatlikus on selles majas praegu sees, aga veel kord - eesmärk on väga selge - Eesti koondis peab olema valmis minema Tokyo olümpiamängudele, kui need toimuvad ettenähtud ajal.
Vaata ka "Aktuaalse kaamera" lugu:
Toimetaja: Siim Boikov