Lukas: Eesti hoidis ainsa riigina olümpiasportlastele spetsiaalsed treeningbaasid avatud

Teisipäeval arutles Kultuuriminister Tõnis Lukas koos Euroopa Liidu spordiministritega videosilla teel COVID-19 viiruse mõju spordisektorile ning jutuks tulid samuti liikmesriikide nii juba rakendatud või plaanitavaid kui ka võimalikud meetmeid Euroopa Liidu tasandil.
"Me rääkisime ühistest meetmetest ja täiendavatest rahadest struktuurifondide jaotamisel, aga pigem kuulasime rohkem, kuidas teised riigid on lahendanud kriisist välja tulemise meetmeid. See oli igati huvitav," rääkis Lukas intervjuus ERR-ile. "Väga konkreetsed otsused võetakse kultuuri- ja hariduselus siiski sajaprotsendiliselt vastu riikide tasandil."
Lukas tõdes, et viirusele saab vastu minna läbi spordi, sest see tugevdab inimeste immuunsüsteemi. "Igasugune füüsiline liikumine ja tegevus vabas õhus on tervitatav," jätkas Lukas. "Sellele kutsuvad kõik oma rahvaid üles ja eriti noortespordi erinevad tegevused oleks teretulnud. Kui rääkida profispordist, siis on riigid lahendanud olukordi erinevalt. Mõned on spordibaasid juba avanud, teised mitte. Eesti on seejuures ainus riik, mis on kogu viiruse perioodil hoidnud spetsiaalse baasi olümpiasportlastele avatud." Profisportlastele on spetsiaalsed treeningbaasid avanud juba näiteks Poola ja Austria.
Lukase sõnul tuleks Eestis esmalt mõelda värskes õhus asuvate spordirajatiste avamisele ja alles seejärel siseruumides sportimise peale. "Siseruumides treenimise ja võistlemise võimalustele saame mõelda vastavalt üldisele viirusest välja tulemise strateegiale ja siin käivad kultuuri- ja haridusministeeriumite otsused koos. Ma arvan, et lähiajal selgub meie valitsuse ühine seisukoht, mis ajast kinnistesse spordiruumidesse saab inimesi lubada. Ma arvan, et me teeme siin ka vahe, et alustame mais-juunis ühe režiimiga ning juulis-augustis läheme teisele režiimile. Eelkõige tahame avada esimesel võimalus värskes õhus asuvad spordirajatised," rääkis Lukas.
Eesti Jalgpalliliit tahaks suve hakul alustada koduse meistriliigaga. Kas see on võimalik? "Esialgu toimuksid võistlused ilma publikuta," jätkas Lukas. "Kui juba võisteldakse, siis tuleb ju ka treenida koos. Noorte võistluseid seejuures veel ette näha ei ole. Eelkõige räägime väiksemates rühmades treenimisest ja ka sel juhul tuleb hoida soovitavalt kaks meetrit vahet. Aga need ettekirjutused tulevad koos otsustega ja sõltuvad tervishoiu situatsioonist."
Kuna Eesti esimene viirusepuhang sai alguse spordivõistluselt, siis tuleb Lukase sõnul olla väga ettevaatlik selle otsuse tegemisel, millal lubatakse inimesed uuesti võistlema. "Kui tervishoiu võimalused on operatiivsed, siis võib rääkida vabas õhus võistluste korraldamisest, aga seda peame me valituses kokku leppima ja see peab käima loogilises seoses ühtsete meetmetega. Jalgpalli meistriliiga alustamine tuleb sel suvel kõne alla, aga tingimused peavad olema arusaadavad kõigile. Ka teiste sfääride inimesed peavad mõistma, miks me teeme spordis erandeid. Jalgpall on selline ala, kus riigid teevad tavaliselt esimesena erandeid, sest sportlaste näol on tegemist inimestega, kelle töö on sport ja nende tervis on väga operatiivselt kontrollitav. Sellisel juhul võib vabas õhus võistlusi korraldada suure tõenäosusega juba suve hakul, aga kindlasti ilma publikuta. Millal saab teistel spordialadel võistlusi korraldama hakata? Seda on veel vara öelda."
Toimetaja: Liisi Alamaa