Tartus toimunud mitteametlikul MM-il osalesid ka Oxfordi ja Nottinghami üliõpilased
Eelmise nädala lõpus peeti Tartus IV üliõpilaste maailmakarikavõistlused jõutõstmises. Üliõpilaste maailmakarikavõistlustel osales 200 sportlast. Esindatud olid 26 riiki ja 70 erinevat ülikooli. Sisulises mõttes oli tegemist üliõpilasjõutõstmise mitteametlike maailmameistrivõistlustega.
Alustuseks võiks küsida, kuidas on siis lood ametlike maailmameistrivõistluste korraldamisega? Jõutõstjate suur eesmärk on teha maailmameistrivõistlused teoks Rahvusvahelise Üliõpilasspordi Liidu ehk FISU egiidi all.
"Rahvusvaheline Üliõpilasspordi Liit võttis meid oma liikmeks. Maailmameistrivõistluste korraldamise teel on see kõige tähtsam, kuna ainult FISU saab korraldada ametlikke üliõpilaste maailmameistrivõistlusi," rääkis Tartus viibinud jõutõstmise maailmaorganisatsiooni juht Gaston Parage intervjuus Vikerraadiole. "Seepärast on siinsete võistluste nimeks maailmakarikavõistlused – organiseerime neid oma alaliidu poolt. 2022. aastaks oleme esitanud taotluse korraldada esimesed üliõpilaste maailmameistrivõistlused jõutõstmises. Need toimuksid Moskvas, Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikoolis. Õppeasutuse esindajad on ka siin, Tartus. See on väärt samm edasi. Esimene ülesanne on korraldada maailmameistrivõistlused ja mõistagi on meie eesmärk jõuda tulevikus universiaadi programmi."
Maailmakarikavõistluste osalejate geograafia oli võistlustel meeldivalt lai. "On esindatud Nottingham ja Oxford ja sellised kuulsad ülikoolid," rääkis korralduskomitee liige ja Tartu Ülikooli õppejõud Peep Päll. "Eriti USA-s ja Suurbritannias on see ala väga populaarne. Samas on huvitav see, et on esindatud Araabia Ühendemiraadid, India, Filipiinid ja üksikud eksootilised riigid ka. Selles mõttes on väga huvitav võistlus. Eesti ülikoolidest on meil Tartu Ülikool, Sisekaitseakadeemia, TalTech, Maaülikool ja käivad esindamas ka mõned kolledžid. Ehk siis 5-8 ülikooli ja kõrgkooli."
Eesti üliõpilassportlastest jõudsid Tartus medalivõiduni Helena Veelmaa ja Siim Salin. Jõutõstmine tundub olevat väga maskuliinne spordiala, kuid märkimist väärib, et seekordsetel maailmakarikavõistlustel oli naisvõistlejaid meesvõistlejatest enam.
Kõige rohkem võistlejaid tuli Tartus peetud maailmakarikavõistlustele kohale Suurbritanniast. "Meie ülikoolis on jõutõstmine kasvav spordiala. Iga aastaga tuleb inimesi juurde. See on pöörane – tegemist on esimese aastaga, kus omame ametliku spordivõistkonna staatust. Ning juba oleme maailmaareenil," rääkis Nottinghami ülikooli jõutõstevõistkonna peatreener Robin. "Meie naiskond oli siinsetest suurim, tulime kokkuvõttes neljandaks. Mõned meie sportlastest on jõutõstmisega tegelenud vähem kui aasta."
Kuidas on olukord Suurbritannias tervikuna? "Ülikoolidel ei ole lihtne jõutõstmist täisväärtusliku spordialana aktsepteerida. Aga mida rohkem võistlejaid tuleb juurde, seda rohkem aktsepteeritakse. Mida rohkem inimesi spordialaga seotud on, seda rohkem saame kajastust," jätkas Robin. "Usun, et aja edenedes nähakse jõutõstmist üha rohkem täisväärtusliku spordialana. Ausalt öeldes oleme kõik kas tudengid või tööl käivad inimesed. Jõutõstmine on meie hobi. Pärast õppetööd või tööpäeva läheme jõusaali treenima. Keegi meist pole täiskohaga sportlane. Käputäis meie võistkonna liikmeid on tegeleb ka teiste spordialadega: ragbimängijad, kergejõustiklased. Enamus on sportlastena aga puhtalt jõutõstjad."
Kuidas võistluste tase kokku võtta? "Siin esimesed kümme on ikka sellised, kes on puhtalt spetsialiseerunud jõutõstmisele," rääkis Peep Pälli. "Siin on tehtud ka mõned maailmarekordid. Meeste 74 kg võit on täielik maailma tipp. Ta püstitas juunioride maailmarekordeid. Naiste kergekaalu India tütarlaps pühkis 127-ga. Ta on kuni 45 kg kaaluvas kategoorias. Aga selge see, et on ka teiste alade esindajaid. Meil on hea näide Kert Pääbo, kes esindab Eestit täna, tema on tuntud krossisõitja ja Eesti meister."
Toimetaja: Liisi Rist